Kindlustusekspert: kodu võiks kindlustada nii, et ei peaks remondi ajaks paljalt puu alla kolima

 (3)
Kodu
KoduFoto: Argo Ingver

Paljud inimesed on endale eluaseme soetanud pangalaenuga, mis eeldab ka kodu kindlustamist ja seetõttu on kodukindlustusest saanud tänapäeval laialtlevinud toode. Kindlustusekspertide hinnangul aga inimesed sageli ei mõtle oma kodukindlustust põhjalikult läbi. Kindlustus vormistatakse pahatihti läbimõtlematult ja lihtsalt selleks, et panga jaoks „linnuke“ kirja saada. Niimoodi võib reaalse õnnetusjuhtumi korral saada suure pettumuse osaliseks.

PZU kodukindlustuse tootejuhi Kristo Õunapuu sõnul on üsna tavaline, et oma esimest kodukindlustuslepingut sõlmides ei süvene inimesed sageli lepingu detailidesse ning soovivad selle ehitus- ja kolimismurede kõrval lihtsalt kaelast ära saada. „Aja jooksul see teema ununeb ning algset kindlustuslepingut uuendatakse aasta-aastalt automaatselt, ilma et kindlustuskaitset muudetaks. Samas koguneb koju üha enam väärtuslikku vara, alustades disainmööblist lõpetades riiete, ehete ja elektroonikaga. Alles õnnetuse korral avastavad inimesed oma suureks pettumuseks, et nende kodukindlustus katab vaid murdosa veeõnnetuses või tulekahjus hävinud varast. Nii leiavadki inimesed end olukorras, kus kodukindlustus katab vaid osa nende vara väärtusest ning lisaks pole neil remondi ajaks kuhugi kolida,“ selgitab Õunapuu.

PZU toob näitena juhtumi kolmetoalisest korterist, kus põleng tekitas arvestatava kahju. Korter taastati, kuid kahjusummad olid suured: siseviimistlus läks maksma 12 000 eurot, köök 7000 ning kõige rohkem kodune vara ja vastutuse määr – mõlemad 10 000 eurot. Seega koduse vara hävimine ja kahjustumine tõi kaasa suurima kahjuhüvitise.

Seotud lood:

Õunapuu sõnul tuleb kodu kindlustades silmas pidada kuute olulist asja:

1. Eristada tuleb nimetatud riski ja koguriski

- Nimetatud riskide puhul valib klient, mille vastu ta oma kodu soovib kindlustada (ainuke kohustuslik risk on tulekahju).

- Koguriski puhul on kindlustatud igasugune ootamatu ja ettenägematu sündmus, mis pole lepingutingimustes välistatud. Koguriski puhul kindlustatakse ka kodus asuv vara, ajutise elukoha üürikulu ning eraisiku vastutus.

2. Pangalaenuga soetatud elamise puhul nõutakse vara maksimaalset kaitset, mistõttu on koguriski põhimõte kõige levinum.

3. „Koguriski“ puhul arvatakse sageli ekslikult, et kindlustus hüvitab kõike. Tegelikult tuleks endale siiski selgeks teha, mis on kindlustatud ja mis mahus.

4. Pangale „linnukese“ kirja saamise eesmärgil kindlustades on äärmiselt ohtlik jätta kindlustamata oma kodune vara, asenduskorteri üürikulu ja eraisiku vastutus. Ka väikseima äpardusega võib kaasneda tõsine kahju ning kehva kindlustuslepingu korral kaotad oma koduse vara, oled sunnitud maksma ajutise elukoha eest ning halvemal juhul (näiteks veeõnnetuse puhul) hüvitama ka naabrile tekkinud kahju.

5. Pärast iga kindlustusperioodi lõppu vaata oma kodukindlustus kriitilise pilguga üle: kas kindlustussumma ikka katab kogu su koduse vara väärtuse? Kahjukäsitluse praktika näitab, et sageli jäävad kindlustussummad väikseks ning koduomanikud kannavad õnnetuse korral tõsist kahju.

6. Kogukindlustuse puhul on kindlustatud ka näiteks kodus või mujal purunenud nutitelefon või väikelapse lõhutud teler, aga ainult eeldusel, et on valitud koduse vara kindlustuskaitse.

Õunapuu sõnul ongi tihti keeruline inimesele selgitada, milleks erinevaid kaitseid tarvis on. „Pahatihti takerdub klient igakuise kindlustusmakse numbrisse ning valib oma kindlustuse pimesi selle järgi, süvenemata lepingu sisusse. Iseasi, kas on mõistlik oma kodu kindlustada ainult panga jaoks ning riskida ise õnnetuse korral nii-öelda paljalt ja puu alla sattumisega. Kodu on ju enamat kui pangale kuuluv karp, mida tasuks meeles pidada ka oma kodu kindlustamisel,“ ütles Õunapuu.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias