Tavapäraste plekimõlkimiste, lekkivate katuste või tormikahjude kõrval tuleb kindlustuse töös aeg-ajalt ette, et tegeleda tuleb ka loovate ulmekirjanikega, kes oma piinliku kahju tõelise tekkeloo fantaasiarikkaks valeks vormistavad, kirjutab Seesam kindlustus.
Olgugi, et sellised valed tulevad alati kindlustusekspertiisis välja ning halvemal juhul võib fantaasiarikas vale koguni pettuseks kvalifitseeruda, leidub siiski loovkirjanikke, kes valeinfot edastades kindlustuselt kahjude hüvitamist ootavad. Seesam kindlustuse kahjukäsitlejad toovad välja mõned parimad seigad Eesti inimeste katsetest piinlikku tõde maskeerida.
Varakindlustuse valdkonnajuht Kristel Kobi meenutab juhtumit, kus ekspertiisi jõudis sülearvuti, mille olevat väidetavalt rikkunud veekahjustus. “Meie eksperdid tuvastasid arvuti klaviatuuri vahel hoopiski kleepuva substantsi, mis osutus hilisemal detailsemal uurimisel rummkoolaks. Kuna meie jaoks on nii vee kui ka rummkoola puhul tegemist vedeliku kahjuga, siis sai kahju hüvitatud ning kokkuvõttes poleks arvuti omanikul olnudki vaja rummi veeks valetada,” tutvustas Kobi värvikat seika kevadisest kodukontori ajast.
Kahjukäsitlejate mitmekülgses töös on lai silmaring ja põnevad hobid suureks eeliseks. Kindlustaja sõnul saadi ühele luiskajale jälile vaid tänu sellele, et kindlustusekspert oli ühtlasi ka kirglik jahindushuviline.
“Ühel jaanuarikuul jõudis meieni taotlus hüvitada autole kokkupõrkes metskitsega tekkinud kahjud. Kliendi kirjelduse kohaselt olid osade vigastuste tekkimises süüdi metslooma sarved. Kahjukäsitleja vaatas üle taotluse detailid ning oskas ainult pead vangutada: isase metskitse osalemine õnnetuses ei saa kuidagi olla võimalik. Nimelt hakkavad nad juba novembris sarvi maha ajama ning jaanuariks ei ole kindlasti metskitsedel sarvi peas. Tõde on see, et õnnetus metskitsega küll juhtus, ent klient lootis sarvede jutuga remontida ka vanemaid vigastusi,” tõi ekspert välja.
Veel meenub Seesami esindajatele juhtum, kus ühe kindlustatu sõnul oli tuulega aknasse lennanud puuoks selle õnnetul kombel purustanud.
“Paraku olid asjaosalised tähelepanuta jätnud fakti, et purunenud oli vaid sisemine aknaklaas,” meenutab Kobi. Lõpuks tunnistas mees, et ta ei plaaninud tahtlikult valetada, vaid lihtsalt häbenes tõtt: selgus, et aknaklaas oli hoopiski kannatada saanud mängu käigus, kus poegade omavaheline mõõduvõtt maadluses natuke liiga suure hoo sisse sai.
Üks viimaseid juhtumeid puudutab inimeste nutikaid koduabilisi – robottolmuimejaid. Väidetavalt oli robotabiline parasjagu põrandaid puhastamas, kui ühtäkki kukkus ümber lillevaas, milles olnud vesi seadme rikkus. “Remondifirma ekspert kinnitas seevastu, et seade haiseb tugevalt ning tekkinud kahju süüdlaseks on lemmiklooma uriin,” rääkis Kobi.
“Näeme oma töös, et isegi kui inimene ei plaani valetamist ja selleks ka otsest põhjust ei ole, tehakse seda siiski häbitundest päris põhjuse pärast. Julgustame inimesi, et misiganes ka juhtunud on, tuleb sellest esimesel võimalusel oma kindlustusandjat teavitada. Olukorra võimalikult detailne ja täpne kirjeldus aitab säästa nii meie kui ka inimeste endi aega, et kahjude hüvitamise osas otsusele jõuda ning olukorrale kiire lahendus leida. Igasugune valetamine võib aga kahjukäsitluse protsessi pikendada,” jagas Seesami esindaja õpetussõnu.
Kui õnnetuses saab viga inimene, osaleb loom või kahjustatakse kellegi muud vara nagu liiklusmärki või aeda, siis tuleb sellest aga koheselt politseid teavitada.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
