Tööandjal on kohustus hinnata töökeskkonna ohtusid seoses koroonaviirusega ning töötajaid, näiteks koolis õpetajaid valitsevatest ohtudest teavitada.
Lugeja küsib: Töötan õpetajana ühes üsna suures koolis. Uus õppeaasta tuleb aina lähemale, kuid viimase aja uudiseid vaadates koroonaviiruse leviku kohta tekib mul hirm. Klassides on korraga palju lapsi, vahetundide ajal on koridorid inimesi täis ja õpetajate puhketuba on meil üsna väike. Juba 1. septembril on korraga aktusel kõik õpilased ja kooli töötajad. Kuna tööandja ei ole meile selgeid juhiseid töö ümberkorralduse kohta andnud, siis ma kardan tööle minna. Mida sellises olukorras teha?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant
Praeguse seisuga saab Kaljula sõnul kooliaasta alata tavapäraselt. "Küll ei saa lõplikke otsuseid kogu kooliaasta ja õppetöö sujumise kohta ütelda, sest toimuvat tuleb tähelepanelikult jälgida. Oluline on, et kooli direktor koos kooli töökeskkonnaspetsialistiga hindaksid olukorda ning leiaksid sobiva lahenduse," lisas ta.
"Kuigi riiklikult kehtestud piiranguid koolide ava-aktustele eelduslikult ei ole, siis on oluline tööandja ja töötaja koostöö. Ehk tööandja peab töötajatele selgitama, millised ohud töötajat töökeskkonnas varitseda võivad ning mida tööandja teeb, et töötaja tervis tööd tehes kannatada ei saaks," rääkis Kaljula. Kui tööandja ise ei ole selgitusi jaganud, siis saab töötaja Kaljula sõnul pöörduda tööandja, töökeskkonnaspetsialisti või ka töökeskkonnavoliniku poole ja paluda, et tööandja selgitaks, millised meetmed kasutusele võetakse.
Hajutada tuleks ka mujal
Üks läbivaid soovitusi kevadel viiruse leviku ajal oli hajutada töötajaid ka puhkeruumis, sellest oleks hea ka praegu kinni pidada. "Kui puhkeruum on väike ja seal ei saa distantsi hoida, siis saab ehk ajutiselt kasutusele võtta lisapuhkeruumi. Kui seda teha ei saa, tuleks korraldada puhkepauside kasutamine erinevatel aegadel," rääkis Kaljula.
Kui tööandja korraldab töö ümber või annab konkreetseid korraldusi, siis on töötajal kohustus tööandja korraldusi järgida ja täita. Näiteks kui tööandja määratleb puhkepauside kasutamise aja konkreetselt ära, tuleb igal töötajal sellest kinni pidada ja puhkepause pidada vastavalt tööandja korraldusele.
Kui töötaja kuulub riskigruppi või kuulub riskigruppi tema pereliige ning töötaja ei julge seetõttu minna tööle, kus ta puutub paljude inimestega kokku, siis sellest tuleks esmalt Kaljula sõnul tööandjat informeerida. "Koos saavad töötaja ja tööandja arutada, milline oleks selles olukorras mõlemale poolele sobiv lahendus. Näiteks täidab töötaja võimalusel ajutiselt tööülesandeid, mille käigus ta ei puutu teistega kokku."
Koolides ilmselt põhipuhkuse kasutamine ei ole lahenduseks, sest puhkused on suures osas selleks aastaks kasutatud. Küll aga saavad pooled kokku leppida tasustamata puhkuse kasutamises või täielikult või osaliselt kaugtöö tegemises.
"Seega, kui töötajal on hirm tööle minemise ees, tuleks sellest esimesel võimalusel tööandjale ja/või töökeskkonna esindajatele teada anda. Selliselt saab tööandja võimalikult vara hinnata töötajate töökeskkonda ning leida olukorrale parim lahendus," rõhutas Kaljula.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
