Milline on karistus, kui kasutad teise inimese isikutunnistust või võltsid enda oma?

 (34)
PPA esitles uue kujunduse ja turvaelementidega ID-kaarti
Foto on illustratiivne.Foto: Rauno Volmar

Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, kuid võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.

90-ndatel oli noorte seas üsna populaarne isikutunnistuse võltsimine, kuna see andis võimaluse alkoholi osta ning ööklubisse pääseda. Tänavu esineb isikutunnistuste võltsimisi vähem ning rohkem on isikutunnistuse kuritarvitamisi ehk võõra isikutunnistuse kasutamist. Nii võltsimist kui ka kuritarvitamist on kasutatud läbi aegade ka erinevate pettuste kordasaatmiseks.

Seaduse silmis on dokumendi võltsimine oluliselt rangemalt karistatav kui teise isiku dokumendi kasutamine. Kui teise isiku dokumendi kasutamise eest on ette nähtud rahaline karistus kuni 500 päevamäära ulatuses, siis võltsimise eest saab määrata, kas rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Eesti Õigusbüroo jurist Morris Laanemäe sõnul ei oma olulist tähtsust, mis eesmärgil isikutunnistust võltsiti või kuritarvitati.

Võltsimisi vähem

“Karistatav on nii isikutunnistuse võltsimine kui ka võltsitud isikutunnistuse kasutamine, kuid tänapäeva passi, juhiluba ja ID kaarti ei ole lihtne võltsida, mistõttu on taolisi kuritegusid varasemaga võrreldes vähem. Küll aga tuleb sagedamini ette isikutunnistuse kuritarvitamist ehk teise inimese isikutunnistuse kasutamist,” lisas Laanemäe.

Seotud lood:

“Võltsimise ja kuritarvitamise vahe seisneb lihtsaltöelduna selles, et võltsimise puhul muudetakse tähtsa isikudokumendi andmeid, kuid kuritarvitamise puhul kasutatakse kellegi teise isiku tähtsat isikudokumenti. Samas ei oma aga seaduse silmis olulist tähendust eesmärk, miks isikutunnistust võltsiti või seda kuritarvitati, karistus teo motiivist ei ole otseselt sõltuv” rääkis Laanemäe.

Kuritegevuse statistika kohaselt registreeriti 2018. aastal 12 tähtsa isikliku dokumendi võltsimist (KarS § 347), 49 võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimist, kasutamist või kasutusse andmist (KarS § 348) ja 109 tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamist (KarS § 349).

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias