Pank avaldab tulemused: enamik eestlasi ei tea, kellele võib avaldada isikuandmeid

 (4)
Häkker stock
Foto on illustratiivne.Foto: Mana Kaasik

SEB septembri keskel käivitatud küberturvalisuse kampaania test, mis pakub inimestele võimalust testida ennast kümne kõige levinuma küberpettuse äratundmiseks, näitas, et Eesti elanikud tunnevad ära petukõned, kuid endiselt usaldavad liiga palju teavet, mis jõuab nendeni veebis või tekstsõnumite vahendusel. Samuti ei tea suurem osa vastajatest, kellele ja milliseid andmeid nad võivad jagada.

Septembri keskel avalikustatud tasuta küberturvalisuse testiga on Eestis praeguseks tutvunud üle 30 000 inimese. Kõige sagedamini eksitakse teemal, millised Eestis tegutsevad asutused saavad taotleda isiklikku juurdepääsu internetipanga andmetele ja milliseid andmeid on lubatud sellega seoses küsida.

„Ükskõik, kellena teiega suhtlev inimene end esitleb – kas panga, finantskuritegude talituse, maksu- ja tolliameti või politsei töötajana –, oma isiklikke andmeid, internetipanga paroole ja pangakaardi andmeid ei tohi mitte kellelegi jagada,“ rõhutas Tammo Otsasoo, SEB e-panganduse juht Baltikumis.

Seotud lood:

Testi teinud inimestel oli raskusi ka võltsitud ja reaalse internetipanga lehe vahel vahe tegemisel, samuti petu-SMSide ja e-kirjade tuvastamisel.

Viimasel ajal oleme näinud, et inimesi petetakse mitte ainult pangalehtede võltsimise abil, vaid ka e-poodide ja isegi tervishoiuasutuste veebilehtede koopiate loomisega. Mõnikord reedavad võltsitud veebilehti kindlad osad: veidi erinev veebiaadress, grammatilised ja kujunduslikud vead, pisut muudetud logo, kaubamärgita värvilahendused ning katkised lingid. E-poodide puhul peaksid kahtlust äratama ka liiga head allahindlused ja/või müügitingimused. Siin on reegleid vaid üks: olla saadetud linki külastades valvas ning alati kontrollida infot üle. E-poodide või teiste e-teenuste puhul tuleks otsida klientide tagasisidet (reviews), oma internetipanka sisse logimisel aga sisestada aadress käsitsi ja mitte usaldada saadetud linke,“ lisas Otsasoo.

Eksperdi sõnul kasutavad küberpetturid inimeste segadusse ajamiseks ka kiirustamise tehnikat. Sellega pannakse inimest kiiresti otsust vastu võtma / tegutsema / kasutama ära „ainulaadset“ võimalust. Just seetõttu on väga oluline võtta aega ja hinnata veebilehte, millega proovitakse ühendust luua – vaadata seda hoolikalt, kriitiliselt ja terviklikult.

Test on samuti toonud välja tõsiasja, et mitte kõik Eesti elanikud ei ole kursis meil viimati kasutatud petuskeemidega, nagu näiteks võltsitud tööpakkumiste või suhete loomisega sotsiaalvõrgustike kaudu.

„Kahjuks peab tunnistama, et viimase aja kõige efektiivsemad petuskeemid on maksimaalselt personaliseeritud. Nii võidakse pettuse teostamiseks pikemat aega jälgida inimese kirjavahetust ning viia end kurssi tema plaanide, reiside ja suhtlusega. Sellisel juhul võivad petturid võltsida vajaduse korral mitte ainult inimese suhtlemisstiili, vaid edastada tema nimel arveid ja muid palveid ning saata pettuse jaoks vajalik kiri või teha telefonikõne kõige sobivamal ajal,“ jagas Otsasoo hiljutiste pettuste loogikat.

Kiusatus kiiresti rikastuda veab paljusid alt

Suuremal osal testi läbinud inimestest õnnestus tuvastada riskid, mis on seotud finantspetturite või virtuaalsete sõprade pakkumistega investeerida ja/või äkiliselt juhtunud mure korral kiiresti rahaliselt appi tulla. Samas on panga andmetel just investeerimispettused need, mis on viimasel ajal Eesti inimestele suurimat finantskahju toonud.

„Meedias palju tähelepanu saanud investeerimispettused muutuvad ajas ja petturid pühendavad rohkelt aega uute skeemide väljatöötamiseks. Nad kasutavad oskuslikult ära inimeste psühholoogiat, et neile mõju avaldada,“ selgitas Otsasoo.

Küberturvalisuse testi läbinud inimestest on vaid 3% vastanud kõikidele esitatud küsimustele õigesti. Testi tegemine võtab keskmiselt 3 minutit 12 sekundit ning kõige paremaid tulemusi näitavad need, kes täidavad testi arvutiekraani ees. Testi on võimalik läbida SIIN.

Kui kahtlustate, et sattusite pettuse ohvriks, soovitab SEB võtta viivitamatult ühendust oma panga ja politseiga.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias