Puust ja punaseks: 5 müüti valmistoidu kohta, mis tegelikult paika ei pea

 (40)
Valmistoit
ValmistoitFoto: Rauno Volmar

Tänapäeva aina kiirenev eluviis on muutnud ka meie toiduvalmistamise ja söömisharjumusi. Seetõttu on uuenduskuuri läbi teinud ka valmistoidulettidel pakutav valik. Uusi trende selgitab ja levinud müüdid lükkab ümber Maxima valmistoidu osakonna direktor Ruta Kallaspoolik.

Nii mitmedki iganenud arusaamad valmistoidu teemal on tänaseks müüdijutt. Inimeste ootused toidu maitsele ja kvaliteedile muutuvad iga päevaga, ka valmistoidu puhul. Inimestele loeb kiirus ja lihtsus, kuid samal ajal nad ei soovi teha järeleandmisi kvaliteedis. Sellega peavad kaasas käima ka tootjad ja jaeketid. Siin on mõned peamised müüdid, mis võivad isegi valmistoidu mitte-eelistajad meelt muutma panna:

Müüt 1: Valmistoit sisaldab hulganisti lisaaineid ega maitse nagu kodutoit

Üks peamisi müüte on, et valmistoit sisaldab väga palju lisaaineid. Ilmselt on paljud näinud internetis pilte või videoid toodetest, mis ei kõdune ka aastatel pärast. Reaalsus on, et valmistoiduturg tervikuna lähtub tarbija terviseteadlikkusest ning aina rohkem on valmistoidulettidest valida tervislikke alternatiive teada-tuntud toitudele.

Inimesed on väga teadlikud ja uurivad, milliseid koostisaineid poodides pakutavad tooted sisaldavad. Tarbija ootustele tuleb vastata ning sellest samm eeski käia. Ka pööratakse tähelepanu lisatavatele säilitusainetele. Seetõttu peame jaeketina arvestama väga suure vastutusega, kuna pakume toitu tuhandetele inimestele.

Seotud lood:

Kvaliteedis ei ole võimalik teha järeleandmisi: kõigil toodetel või toorainetel on olemas vajalikud sertifikaadid ning lisa säilitusaineid valmistoitu lisatud ei ole. Seega sisaldavad valmistoidud vaid neid lisaaineid, mis ka kodutoidus esinevad.

Näiteks kasutatakse Maxima köögis kulinaariatoodetes samu komponente nagu koduski: majonees, marineeritud kurk, tomatipasta ja muud tuttavad toiduaineid. Kartulipudergi on valmistatud päris kartulitest, mitte pulbrist. See annabki võimaluse pakkuda kvaliteetseid ja koduselt tuttavaid maitseid.

Muide, valmistoidu ja kodutoidu peamine erinevus ongi see, et kodust sööki valmistatakse tavaliselt vaid paarile leibkonnaliikmele, poelettidel pakutavat valmistoitu aga tuhandetele. Nii nagu perele süüa tehes, peavad arvestama ka tootjad muutuvate maitse-eelistuste ja popimate uute trendidega, pakkudes näiteks suvisel ajal kergemaid vinegrettkastmeid klassikaliste majoneesikastmete asemel jne.

Müüt 2: Valmistoit ei ole värske

Tänu arenenud tehnoloogiale, parematele logistika võimalustele ja põhjalikule tootearendusele saavad inimesed valida aina suurema värske valiku vahel. Kuna ka valmistoitu saab teha Eestis kohapeal ja käsitööna, siis ei ole vaja säilivuse pikendamiseks eraldi lisaaineid lisada.

See tähendab omakorda lühemat säilivusaega, mis on sõltuvalt tootest 24-96 tundi ehk teisisõnu pakilt tuttava sõnapaari „kõlblik kuni" toodete müügiaeg. See annab võimaluse valmistoidulettidel pakkuda värsket toitu, mis ei ole säilivuse pikendamiseks kuumtöödeldud või lisaainetega.

Müüt 3: Valmistoit jõuab lettidele kaugelt välismaalt

Tihti seostub valmistoiduga rahvale see, et selle tooraine on odav ja tooted on valmistatud kuskil kaugel välismaal, et kulusid kokku hoida. Tegelikult aga see nii olema ei pea, kuna aina enam tekib tootjatel võimekus investeerida kohapealsesse tootmisesse ja tehnoloogide kompetentsi. See annab võimaluse kiiremini tuua sortimenti mitmekülgsemaid valikuid, liigselt seeläbi toote hinda kergitamata.

Müüt 4: Valmistoidu letil ainult makaronid ja kotletid

Ajad, mil poe valmistoiduletilt leidis vaid kartuliputru ja hakklihakastet, on läbi (kuigi ka need on jätkuvalt klientide seas populaarsed). Toidutehnoloogid töötavad usinalt, panustades tootearendusse ja täiendades valmistoodete sortimenti.

Nii võib tänasel päeval leida lettidelt ka näiteks eksklusiivsemaid uudistooteid nagu quiche, gratään ja gnocci. Uudse lahendusena saab ka torte ka lõigu kaupa kaasa osta, mida varem sai teha vaid kohvikutes. Nii ei pea poest kaasa haarama kilost magustoitu, kui isu on vaid tükikese järele.

Müüt 5: Taimetoitlastel pole valmistoiduleti juurde asja

Kuna poeklientide seas on väga erineva elustiili ja toitumisharjumustega inimesi, ei tohiks jätta tähelepanuta ka neid, kes oma menüüd põhjalikumalt tervislike põhjuste (nt allergiad), veendumuste või väärtushinnangute tõttu jälgivad (nt taimetoitlased ja veganid). Tootjad peavad arvestama erinevate soovidega.

Taimetoitlased, kes varem on valmistoiduletist kauge kaarega mööda käima või sealt tühjade kätega lahkuma, leiavad täna juba mitmeid valikud erinevate salatite, suupistete, kookide ja magustoitude näol. Valiku tooteid leiavad endale ka veganid, kuna valmistoidulettidelt leiab ka nende toitumisele sobilike koostisosadega kergemaid ja toekamaid salateid ning köögiviljadest vormiroogi.

Lõpetuseks - valmistoidu valdkond on Eestis ja mujal maailmas suurt revolutsiooni läbi tegemas ja kindlasti on lähiaastatel tulemas uusi innovaatilisi lahendusi.

Kõik poed neid kindlasti veel ei paku, seetõttu tasub tarbijal olla teadlik ja julge ning oma poes uurida toodete silte või küsida teenindajate käest konkreetse toote päritolu ja valmistamisviiside kohta. Nii muutuvad teadlikumaks tarbijad kui ka tootjad ja seeläbi saab mitmekülgsemaks valmistoidu valik.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias