PUUST JA PUNASEKS | Mida teha, et kaitsta end koroonaviiruse eest?

 (138)
PUUST JA PUNASEKS | Mida teha, et kaitsta end koroonaviiruse eest?
Foto: TIINA KÕRTSINI, Õhtuleht

Täna sai kinnitust, et eile õhtul avastati Eestis esimene koroonaviirusesse nakatunu. Selle valguses tasub meenutada, mida saab omalt poolt ära teha, et viirusesse nakatumist vältida.

WHO teatel haigestuvad nakatumise korral raskemalt eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Siiski pole viiruse eest kaitstud keegi. Näiteks välismeedias leidis eile kajastust esimene koroonajuhtum Kreekas - seal haigestus 38-aastane naine, kes naasis kodumaale Milano moenädalalt.

Mõned näpunäited tervisameti poolt:

Pese tihti käsi

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse.

Järgi hingamisteede hügieeni

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasilevimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Väldi kontakti

Väldi kontakti (vähemalt üks meeter) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastavad inimesed. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.

Seotud lood:

Väldi silmade, nina ja suu katsumist

Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi.

Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud Hiinas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on reisinud Hiinas ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).

Kui sul on kerged hingamisteedehaiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud Hiinas

Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus kuni oled tervenenud.

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud loomseid produkte

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima ja tooteid. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

Kaks nädalat kodus

Möödunud nädalal selgus, et Euroopas on suur viiruskolle ka Itaalias. Tulenevalt sellest soovitab terviseamet Hiinat ja Põhja-Itaalia Lombardy, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmont regiooni külastanud inimestel oma tervist 14 päeva jooksul jälgida. Kuigi haigussümptomite avaldumiseni on viiruse edasikandumise risk madal, tuleks riskipiirkonnast naasnul oma koduseid toiduvarusid võimalusel täiendada sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abil.

Hingamismaski kasutamine on soovituslik

Üks ennetusmeede on ka hingamismaski kandmine. Reeglina kasutab seda haige inimene, et mitte teisi nakatada, aga võib ka ennetavalt kanda.

Maskide puhul tuleb tähele panna seda, et aeg ajalt tuleb seda vahetada. Eriti määrdumise või märjaks saamise korral. Terviseamet ütleb, et kahtlemata on õige väide, et näo järgi vormitud respiraator pakub paremat kaitset kui paberist või riidest valmistatud tavaline meditsiiniline või kirurgiline mask. Samas ei ole teada, kui hästi üks või teine mask kaitseb, sest ka ühte ja sama tüüpi maskid esinevad tavaliselt mitmes erinevas variatsioonis.

Terviseamet manitseb ka, et riskipiirkonda reisimine pole soovitatav, reisides tuleb rangelt hügieeninõudeid jälgida.

Koroonaviiruse kahtlusega ei tohiks pöörduda EMOsse
Koroonaviirust kahtlustav inimene ei tohiks minna abi otsima mõne haigla erakorralise meditsiini osakonda. "Erakorralise meditsiini osakonda pöördumine võib võimalikku viirust teistele ruumis viibivatele inimestele edasi levitada. Seega tuleks nõu pidada kas oma perearsti, perearsti nõuandeliiniga 1220 või helistada hädaabinumbril 112," ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma , kutsudes inimesi koroonaviiruse kartuse puhul üles tervele mõistusele ja analüütilise mõtlemisele. "Koroonaviirust tasub kahtlustada siiski siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul on tegemist siiski meil laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega."

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias