Puust ja punaseks: varjatud kulud, mis võivad pärast uue kodu ostmist hakata sind igakuiselt kummitama

 (5)
Rahatähed, vaesus, rikkus
Rahatähed, vaesus, rikkusFoto: Tiit Blaat

Notar selgitab, mida peaks enne uue kodu ostmist silmas pidama. Tuleb välja, et nii mõnigi asi võib juba korteri ostmisel, aga ka pärast seda kalliks maksma minna.

Uut kodu ostes on mitmeid nüansse, mida tasuks juba võlaõigustehingu juures kontrollida. Üha levinumad on arendused, kus olemuselt tavaline kortermaja ehitatakse ärimaale. Enamasti kasutatakse sel puhul korteri asemel külaliskorteri nimetust. Viimastel aastatel on levinud ka minikorteritega majad, mis on registris hostelina või muu majutusasutusena. Loomulikult saab ka külaliskorteris või hostelitoas püsivalt elada, aga tasub teada, et ärimaal on kõrgem maamaks ja eluaseme maamaksuvabastust seal ei rakendata. Samuti ei pruugi pank anda eluasemelaenu ärikinnisvara omandamiseks ning tavakodust erinevad ka kindlustusfirma tingimused.

Paljudes majades on esimestel korrustel ka klassikalised äripinnad. Eelnevalt võiks järele uurida, milliste äride jaoks need on mõeldud – kas päeval kasutatavaks kontoripinnaks või õhtuse tippajaga restoraniks?

Arendajalt võiks küsida ka tulevaste igakuiste kulude kohta. Üldiselt ehitatakse tänapäeval energiasäästlikke maju, mille energiaklass on kas A, B või C, aga on ka erandeid. Lisaks on tähtis teada - kas kommunaalarvetele lisandub mingeid eritasusid? Näiteks kui korterelamu juurde viiv tee läbib võõrast eramaad ja selle eest küsitakse igakuist servituuditasu, siis tuleb seda maksa tõenäoliselt aegade lõpuni lihtsalt selleks, et saada oma koju.

Seotud lood:

Parkimiskohad ja panipaigad

Enne kui uut kodu ostad, peaks kindlasti vaatama üle ka panipaiga ja parkimiskoha. Nende lisapindade puhul tuleb eeskätt mõelda praktiliselt: kas parkimiskoht õues paistab koduaknast, on see piisavalt lähedal trepikojale ning kas sinna manööverdamine on ladus ja lihtne. Panipaiga puhul on samuti oluline, et see ei jääks trepikojast kaugele ning selle vähest ruumi ei sööks hoone suured toru- ja kaabelšahtid.

Lisaks tuleb eraldi tähelepanu pöörata parkimise ja panipaikade juriidikale, sest nende puhul on erinevatel arendajatel erinevad lähenemised. Mõnikord on panipaik ja parkimiskoht jäigalt korteriga seotud nõnda, et neist kumbagi ei saa ostmata jätta ja need lähevad korterit hiljem müües automaatselt järgmisele omanikule edasi.

Teine võimalus on, et parkimiskohad ja panipaigad on majasiseselt eraldi ostetavad ja müüdavad ning ostjal on endal võimalik otsustada, kas ta üldse vajab parkimiskohta või soovib osta suisa mitut. Lisaks võib olla ka variant, et näiteks üks neist kahest – panipaik või parkimiskoht on jäigalt korteriga seotud, teine mitte. Kui peres pole kellelgi autojuhilube ega autot, kuid korteri parkimiskoha hind on krõbe, tasub uurida, kas selle ostmine on paratamatus või mitte.

Teinekord on korterelamus suur panipaikade ala, kus müüakse mõttelist osa. See teeb juriidilise pildi raskesti hoomatavaks, sest müümisel kehtib kõigile teistele kaasomanikele ostueesõigus. Sarnane võib olla olukord ka katuseterrassidega. Selliste lahenduste puhul on tähtis, et kehtestataks notariaalne kasutuskord, mis jätab “piirid” paika ka siis, kui kortereid koos panipaikade ja terrassidega edasi müüakse.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi