Regulaarne liikumine hoiab südamehaiguste riski madalama. Loe veel kolme viisi, kuidas seda veel teha


7. Tartu Linnamaraton
Foto on illustratiivne.Foto: Kiur Kaasik

Südame-veresoonkonnahaigused on väga levinud ja ohtlikud: Eestis registreeritakse üle 80 000 uue juhu aastas ja need on peamine surmapõhjus nii Eestis kui mujal Euroopas. Perearst Piret Rospu annab nõu, mida ise oma südame tervise eest hoolitsemiseks ära teha saame.

Südamehaiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk, vähene kehaline aktiivsus, stress, ebatervislik toitumine, ülekaalulisus ja suitsetamine.

Liigu terviseks

Inimene on loodud liikuma ja liikumine on südame tervise seisukohalt äärmiselt oluline. Kui mõõduka intensiivsusega trenni on soovitatav teha 3-5 korda nädalas, siis kerge liikumine peaks olema igapäevaelu osa.

Soovituslik on valida mitmekesiseid liikumisviise - mõnel päeval piisab jalutuskäigust, teisel võiks pisut lihastele koormust anda ja jõuharjutusi teha, kolmandal võimelda ja venitada. Oluline on, et liikumine oleks sulle meeldiv - nii on seda lihtne oma igapäevaellu sisse viia ja sellest harjumus kujundada.

Regulaarne liikumine aitab südame tervist hoida, alandades vererõhku, vähendades kehakaalu ja tromboosiriski ning parandades ainevahetust.

Vaata oma toitumisharjumused üle

Toidulaud peab kindlasti olema mitmekesine ja toitumisel tasub jälgida, et eri toidugrupid oleksid kaetud - nii tagad vajalike toitainete saamise. Süüa võiks palju värskeid köögi- ja puuvilju, teravilju, taist liha ja kala. Samas on oluline süüa vastavalt vajadusele ning pidada maiustuste, snäkkide ja alkoholiga piiri. Kui muret teeb kõrge vererõhk, peaks piirama ka soola tarbimist.

Seotud lood:

Pigem istuva eluviisiga inimesed ei kuluta nii palju energiat kui füüsilise töö tegijad ja päevast energiavajadust peaks toidulaua planeerimisel arvesse võtma. Õigest energiatasakaalust annab märku ka kehakaal - kui see püsib stabiilselt normaalse kehakaalu vahemikus, siis järelikult on toiduga saadav energiahulk õige.

Hoidu suitsetamisest

Suitsetamine kahjustab veresooni, halvendab verevarustust, tõstab vererõhku ja suurendab trombiriski. Loobumise esimene samm on otsuse tegemine - kuna põhjuseid suitsust loobuda on palju, peaks otsustamine olema lihtne.

Protsess ise võib aga keeruline olla kuna harjumusi on keeruline muuta ja esialgu võid kogeda halba enesetunnet ja ärritatavust. Lohutada võid end aga sellega, et kõik negatiivsed nähud lähevad üsna pea üle, positiivne kasu on aga aastatepikkune.

Vajadusel kasuta suitsetamisest loobumiseks apteegist leitavaid nätse või plaastreid või pöördu nõustaja poole, kes juhendab, kuidas rasketest hetkedest üle saada.

Vähenda stressi

Kui lühiajaline stress on positiivse mõjuga ja paneb meid tegutsema, siis pikaajaline stress on südamele suureks koormuseks. Stress tähendabki organismi pingeseisundit, mis segab tavapärast toimetulekut. Stressi võivad põhjustada ületöötamine, väga pingeline töö- või eraelu, liigne muretsemine ja endale aja mitte lubamine. Stress tekitab ka unehäireid, mis omakorda on tervisele ohtlikud.

Õnneks on stress juhitav ja oma koormuse reguleerimine inimese enda kätes. Stressi maandamiseks tuleb esiteks võtta teadlikult aega iseendale ja tegeleda meelepäraste tegevustega. Kindlasti ei ole stressi maandamiseks hea pöörduda alkoholi või muude meelemürkide poole - kui lühiajaliselt võivadki need leevendust pakkuda, siis pikemaajaliselt tekitavad nad probleeme hoopis juurde. Selle asemel võiks tegeleda tervisespordi ja hobidega ning veeta aega lähedastega.

Saada meile vihje, foto või video!