Riigikohus pani asja lõpuks paika! Kui tõkkepuu on rikkis, siis õnnetuse korral jääb süüdi sõidukijuht

 (98)
Kriisiõppusel põrkasid kokku kauba- ja reisirong
Kriisiõppusel põrkasid kokku kauba- ja reisirongFoto: Jaanus Lensment

Riigikohus pani hiljuti paika selle, kas rikkis tõkkepuu vabastab sõiduki juhi avarii korral vastutusest. Teemat avab advokaadibüroo Deloitte Legal vandeadvokaat Eva Mägi.

Hiljutises lahendis (kohtuasi nr 4-18-5832) selgitas Riigikohtu kriminaalkolleegium juhi tähelepanelikkuse määra reguleeritud (tõkkepuu ja fooriga) raudteeülesõidukoha ületamisel.

Kohtuasja asjaolude kohaselt sõitis mootorsõiduki juht raudteeülesõidukohal ette paremalt lähenenud rongile, põhjustades seeläbi varalist kahju. Juhile heideti ette liiklusseaduse rikkumist, et ta ei olnud raudteeülesõidukohale lähenedes piisavalt tähelepanelik ega sõitnud sellise kiirusega, mis oleks võimaldanud tal sujuvalt seisma jääda ja veenduda, ega rong ei lähene.

Juhi väitel ja tuvastatud ajaolude kohaselt ei töötanud raudteeülesõidukohas rikke tõttu foorid ega tõkkepuud, kuid liiklejad (sh juht) seda ei teadnud. Juht sõitis teelõigul alla lubatud sõidukiiruse, kuid tugines avatud tõkkepuuga raudteed ületades eeldusele, et foor ja tõkkepuud töötavad ega veendunud selles, kas rong ka tegelikult läheneb.

Maakohus asus seisukohale, et juht raudteed ületades liiklusseaduse nõudeid ei rikkunud. Maakohtu hinnangul ei pidanudki juht raudteeülesõidukoha ületamisel avatud tõkkepuu korral arvestama võimalusega, et signalisatsioonisüsteem ei tööta ja tal tuleb sõiduk enne raudteeülesõidukohta peatada.

Riigikohtu kriminaalkolleegium taolise lähenemisega ei nõustunud. Riigikohus märkis, kohustuse olla raudteeülesõidukohta ületades eriti tähelepanelik täitmine eeldab, et sõiduki juht jälgib raudteeülesõidukohal olevat hoiatussüsteemi ning veendub veel täiendavalt, et rong ei lähene.

Riigikohtu lahendist tuleneb, et automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuuga varustatud raudteeülesõidukoha läbimist ei saa võrrelda peateel liikumise või ristmiku ületamisega olukorras, kus fooris põleb roheline tuli. Esiteks, raudteesõiduki ja mootorsõiduki peatumisteekonnad on oluliselt erinevad ning võrreldes mootorsõiduki juhiga ei saa rongi juht ootamatult ilmnenud takistusest kõrvale põigata. Teiseks, võrrelduna sõiduteel olevate ristmikega, ei saa reguleeritud raudteeülesõidukohta läbiv juht alati teada ega visuaalselt veenduda, kas hoiatussüsteem (tõkkepuud ja foorid) töötab. Kui sõiduteede ristmikul olev foor ei tööta, siis on see liiklejale üldjuhul kohe tajutav: foori tuled on kustunud või vilgub kollane tuli. Raudteeülesõidukoha hoiatussüsteemi rikke ilmnemine ei pruugi aga kohe arusaadav olla: tõkkepuud võivad olla avatud ja fooride tuled kustunud isegi siis, kui rong tegelikult läheneb.

Seega peab juht reguleeritud raudteeülesõidukoha ületamisel olema täpselt sama tähelepanelik nagu reguleerimata raudteeülesõidukoha ületamisel – lisaks hoiatussüsteemi järgimisele tuleb ka visuaalselt veenduda, et rongi ei tule.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias