Said tuludeklaratsiooniga korraliku rahasumma? Lihtsad näpunäiteid, kuidas see kiiresti kasvama panna

 (119)
Seitse tuhat eurot sularaha
Seitse tuhat eurot sularahaFoto: Sven Arbet

Statistika näitab, et kuigi eraisikute hoiused on kahel viimasel aastal kasvanud kiiremini kui kunagi varem, puudub suurel osal Eesti inimestest regulaarne raha kõrvale panemise harjumus. Kõige lihtsam on säästmisega algust teha tulude deklareerimisel tagastatud summa abil, soovitab Coop Panga igapäevapanganduse juht Teet Kerem.

Finantspuhver on oluline nii eraisikute kui ettevõtjate jaoks. See annab turvatunde ja tagab hakkamasaamise ka majanduslanguse ajal või mõne ootamatu suurema kulutuse tekkimisel. Eraisikute hoiused kasvasid aastaga kiiremini kui laenud ning olid 2018. detsembrikuu seisuga 10% suuremad kui aasta tagasi. Siiski on regulaarne raha kõrvale panemine ja kogumine paljude jaoks endiselt keeruline või puudub säästmise harjumus sootuks. Raha kogumise ja kasvatamisega aitab algust teha tulumaksutagastus, mis on esimeseks seemneks.

Maksuameti esialgsete arvutuste kohaselt makstakse sel aastal tagasi 141 miljonit eurot tulumaksu. See on kokku väga suur summa ja tasub kaaluda, kuidas tagastatud tulumaksusummat kõige nutikamalt kasutada, et tagastatud raha igapäevasteks kulutusteks käest ei kaoks. Kes otsustab säästa, peab valima enda jaoks kõige sobivama viisi raha väärtuse hoidmiseks ja kasvatamiseks.

Kuidas sääste kasvatada?

Levinud viisiks säästmisel on sihipäraselt raha teisele kontole kogumine. See on turvalisem, kui sularaha hoidmine, kuid kontol olev raha ei teeni lisatulu. Lisaks väheneb raha väärtus ajas elukalliduse tõusu arvelt.

Seotud lood:

Investeerimist seostatakse enamlevinud arusaamade kohaselt aktsiate ja finantsinstrumentide või kinnisvara ostuga. Edukas investeerimine eeldab teadmisi, lisaks nõuab turu arengutega kursis olemine ka aega. Kui aega ja teadmisi napib, võib tormakalt investeerimine teenida hoopis vastupidist eesmärki. Kinnisvara soetamine nõuab aga suuremas summas vaba raha ja turu tundmist. Kust siis alustada? Kõige lihtsam ning riskivabam on teha esimesed raha kogumise sammud hoiustades.

Milline hoius valida?

Enamasti ei valita hoiust investeerimise võimalusena, vaid säästmise lahendusena, sest teenitav tulu jääb mõne protsendi piiresse. Raha väärtuse hoidmiseks on see aga väga hea lahendus. Vaba raha tasub hoida alati seal, kus on võimalik seda kasvatada. Hoiuste boonuseks on turvalisus, sest hoiused on riiklikult tagatud kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta ja puudub risk oma raha kaotada.

Enimlevinud hoiuse tüübid on tähtajaline hoius, kasutushoius, kogumishoius, investeerimisriskiga hoius ja lastehoius. Kõik on olemuselt erinevad ning toetavad konkreetset eesmärki. Lastehoiusega kogutakse raha pikemaajaliselt lapse tuleviku kindlustamiseks, kasutus- ja kogumishoius on aga mõeldud raha kogumiseks suuremate väljaminekute jaoks, näiteks uue kodumasina või puhkusereisi ost. Tähtajaline hoius on kõrgeima intressiga hoiuse tüüp, kuhu tasub panna raha, mida pole vaja hoiustamise perioodil kasutada.

Kui väikeste laste vanemad koguvad lastehoiusesse, et aidata oma lastel lihtsamini iseseisvasse ellu astuda, siis tähtajalise hoiuse kliendid on enamasti üle 55-aastased, kes soovivad elu jooksul kogutud sääste turvaliselt kasvatada.

Seega sobib hoiustamine kõigile, olenemata vanusest. Kui oled teinud otsuse hoiustamise kasuks, siis tasub kindlasti erinevaid tooteid ja pakkumisi võrrelda. Hoiustamist pakuvad lisaks pankadele ka hoiu-laenuühistud, mis reklaamivad end kõrgema tootlikkusega ning lubavad pankadest kordades suuremaid intresse. Kui pankade hoiuseintressid jäävad vahemikku 0-2%, siis hoiulaenuühistud reklaamivad isegi kuni 10% tootlikkusega hoiuseid, kuid tuleb arvestada, et need hoiused tagatisfondi seaduse alla ei kuulu ja hoiulaenuühistu tegevuse lõpetamisel on oht oma rahast ilma jääda.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias