Kevad on korteriühistutele oluline aeg just üldkoosolekute korraldamiseks ja läbiviimiseks. Paljudel ühistutel on juba koosolekud toimunud, aga kindlasti on ka neid, kus üldkoosolek alles ees seisab.
Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi jagab EKÜL ajakirja ELAMU värskes numbris juhiseid, kuidas see korrektselt läbi viia.
1. Mõiste "korteriomanike üldkoosolek"
On väga oluline, et üldkoosolek oleks läbi viidud kooskõlas seadusega, sest üldkoosolekuga seotud õigusvaidlusi tuleb palju ette. "Üht tuleb aga eriti rõhutada: mullu kehtima hakanud uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on mõiste 'korteriühistu üldkoosolek' asendatud mõistega 'korteriomanike üldkoosolek'," märgib Urmas Mardi.
2. Kes kutsub üldkoosoleku kokku ja kes määrab päevakorra?
Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, samuti juhatuse asemel tegutsev valitseja. Juhul kui ühistu kasutab ühist esindusõigust, oleks mõistlik koosolek kokku kutsuda ühiselt. Samuti on võimalik koosolek kokku kutsuda liikmete algatusel ja seda minimaalselt 1/10 nõusolekul ära näidates ka põhjuse.
3. Kui pikalt ette tuleb korteriomanikke koosoleku toimumisest teavitada?
Kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Arvestage, et tähtaega hakatakse lugema alates järgmisest päevast.
4. Kuidas üldkoosoleku kutsed korteriomanikele teatavaks teha?
Üldkoosoleku teade tuleb edastada viisil, et see oleks teatavaks tehtud kõigile korteriomanikele. Juhul kui korteriomanik on teavitanud ühistut oma elektronposti aadressist, tuleb üldkoosoleku teade edastada elektrooniliselt sellele aadressile.
5. Kas on kohustus edastada korteriomanikele üldkoosolekuga seonduvad
dokumendid?
Kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Muudatus võrreldes varem kehtinud seadusega seisneb selles, et te ei pea korteriomanikele dokumente kätte andma vaid määrama korra nii, et oleks tagatud dokumentidega tutvumise võimalus. Juhul kui korteriomanik on teatanaud elektronposti aadress on
tal õigus saada dokumente elektrooniliselt.