Tasub teada: töötaja ei ole kohustatud oma terviseseisundist tööandjale rääkima

 (31)
Arvuti ja Internet
Foto on illustratiivne.Foto: Argo Ingver

Töötaja ei ole kohustatud jagama tööandjaga detailset terviseinfot, aga samas võib esineda olukordi, kus tööandja informeeritus on vajalik töötaja enda seisukohast, kirjutab Tööeluportaal.

Kui töötaja on tundlikku terviseinfot aga tööandjaga jaganud, siis ei tohi sellest teadmisest tulenevalt toimuda diskrimineerimist.

Tööandjal võib olla õigustatud huvi töötaja tervise osas, kuid enda kohta peaks andma vaid seda infot, mis kajastab reaalset töösooritust ning on seega oluline info töö korraldamiseks.

Seadusest tulenevalt on tööandjal kohustus tagada kõikidele töötajatele turvaline töökeskkond ja saata inimesi töötervishoiuarsti juurde kontrolli. Töötajad omakorda peaksid enda riske maandama ja ka kontrollis käima.

„Töötervishoiuarst kontrollib töötajat ning tagasisidena saadav info peaks olema tööandjatele piisav. Terviseandmed on delikaatsed ja töötajal ei ole kohustust tööandjale diagnoosi detaile avaldada,“ sõnas Kaire Saarep Tööinspektsiooni nõustamistalitusest. „Kui näiteks arst kirjutab tervisetõendile, et inimene ei tohi kätt õlavöötmest kõrgemale tõsta, siis põhjust ta lisama ei pea.“

Kui töötaja jääb haiguslehele, siis ei ole tööandjal õigust nõuda selle põhjuseid. Delikaatne info on näiteks ka töötaja rasedus, millest vahel räägitakse ühele kolleegile ja järgmisel päeval teab uudist juba terve kontor.

Seotud lood:

Vähenenud töövõime toob pikema puhkuse

Oma haigusloo kõiki aspekte ei pea avaldama ka vähenenud töövõimega inimesed, sest määravad on eelkõige reaalsed oskused.

Osaline või puuduv töövõime tähendab seaduse silmis töötajale õigust 35-päevasele põhipuhkusele. Kui töötaja on selle aga tööandjale rääkimata jätnud, siis ei ole lisapäevi ilmselt märgitud ka puhkusegraafikusse ja näiteks aasta lõpus selle õigusjärgne väljanõudmine ei ole just kõige viisakam teguviis.

Tervisest rääkimine võib päästa elu

Seadus ei määratle täpselt, millist infot peab töötaja avaldama. Teatud valdkondades, nt tootmises või hoopis sõidukijuhtide seas on terviserike aga potentsiaalseks ohuks. Ka lühiajaline kontrolli kaotamine masina või seadme üle võib päädida raskete tagajärgedega. Tööandja vastutab küll töötaja heaolu eest, kuid seda on keeruline teha, kui puudub vastav info inimese tervise kohta.

On haiguseid, mis ei pruugi välja paista, kuid millest rääkimine võib sõna otseses mõttes päästa inimese enda elu. Näiteks töötaja, kes asub tootmisettevõttes liinitööle, kuid otsustab tööandjat ja kolleege oma epilepsiahoogudest mitte teavitada. Mõnda aega on kõik hästi, töötaja tubli ja tegus, kuid ühel hetkel tekib haigushoog, mis niidab inimese maha.

Halvemal juhul on ta üksi tootmisliini juures või kukub põranda asemel tööpinnale, kus toimetavad ohtlikud masinad. Paremal juhul juhtub see kolleegide silme all, kes võivad aga teadmatuse tõttu ebapiisava kiiruse või põhjalikkusega reageerida. Sellised situatsioonid tasub enda jaoks läbi mõelda.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi