Uuringus selgus üllatav tõde: viis ootamatut müüti laenamise kohta, mis ei pea eestlaste puhul paika

 (11)
Raha ja kiirlaen
Foto on illustratiivne.Foto: Priit Simson

Laenamine on teema, mis jagab inimesed sageli kahte leeri- on need, kes peavad seda elu normaalseks osaks ja teised, kes ei taha endale mingi hinna eest lisakohustusi. Rahvasuus levib laenamise kohta mitmeid müüte. Et selgus majja tuua, vaatame fakte ja lükkame väleväited ümber.

1. „Minul küll laenu pole“ – VALE

Uuringufirma Kantar Emori poolt läbi viidud finantskäitumise uuringu kohaselt on laenukohustusi 77 protsendil Eestimaa leibkondadest.

69% vastanutest leiab, et kuigi laenamine on ebameeldiv, on see siiski vahel möödapääsmatu.

Iga kümnes Eesti elanik suhtub aga laenuraha kasutamisse vabalt ning leiab, et enda heaolu parandamiseks on laenuraha kasutamine igati õigustatud.

2. Laenu võtavad väikese sissetulekuga inimesed – VALE

Uuringu tulemuste kohaselt teenib 18% vastanutest, kelle hinnangul kuulub laenamine elu normaalse osa juurde, ühe pereliikme kohta kuus vähemalt 1200 eurot netotulu.

Eesti juhtiva lühiajaliste väike- ja tarbimislaenude väljastaja Credit24 partnersuhete juht Janar Kalmus ütles, et see aeg jääb minevikku, mil tarbimislaenu kasutasid inimesed, kel igapäevaste kohustustega toimetulek madala sissetuleku tõttu oli keeruline.

Seotud lood:

„Harilik laenuvõtja ongi keskmise sissetulekuga inimene, kes vajab lisaraha mõne ettenägematu kulutuse tarbeks, olgu selleks uus jooks suverehve või tasulise eriarsti poole pöördumise vajadus,“ selgitas Kalmus.

„Võrreldes mõne aastat taguse ajaga, kasutatakse laenuraha täna üha enam ka reisimiseks,“ lisas ta.

3. Laenu eelistavad töötud – VALE

Uuringust nähtub, et keskmisest enam pooldavad laenu võtmist elujärje parandamiseks just ettevõtlikud inimesed. Julgemalt võtavad uusi laenukohustusi need pered, kelle majanduslik olukord on võrreldes varasemaga paremaks muutunud.

„Laenuandjate poolt läbi viidav taustauuring muudab laenu andmise püsiva sissetulekuta inimese jaoks väga keeruliseks,“ selgitas Kalmus.

„Laenu andmise eelduseks on eelneva info põhjalt saadud teadmine, et inimene suudab oma kohustuse tasuda,“ lisas ta. Kalmuse sõnul on igasugune kohustus töötu inimese jaoks suur lisakulu.

4. Laenamise vastu on tallinlased ÕIGE. Laenamise poolt pealinnast väljaspool elavad inimesed VALE

Kantar Emori tulemused näitavad, et laenamiseta proovivad enam hakkama saada Virumaa ja Tartu–Lõuna-Eesti piirkonna elanikud.

Tallinna inimestest on 83% seda meelt, et laenamine on mõnikord toimetulekuks möödapääsmatu. Samas on aga maapiirkondade elanikud jällegi agaramad järelmaksu kasutajad.

5. Laenamist eelistavad eelkõige noored, kes tahavad elujärge kiiresti parandada VALE

Finantsseire toob välja, et hoiakult on laenuraha kasutamise vastu keskmisest enam just nooremad inimesed (18–24 a), kes ei taha olla tulevikus pankadest suures sõltuvuses.

Kalmus ütleb, et nemadki näevad, kuidas noored on võrreldes pereelu elavate inimestega oluliselt tagasihoidlikumad lisaraha kasutajad. „Noorte eelistus on elada muretut elu, millel üheks lahutamatuks osaks on otsustusvabadus kasvõi selles osas, et homme reisile sõita,“ kirjeldas ta.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias