Euroopa Liidu toetuste tõhusa kasutamise positiivsed mõjud



Euroopa Liidu toetuste tõhusa kasutamise positiivsed mõjud
Mõisavahe kergliiklustee 2014-2020

Euroopa Liidu struktuurivahendite toel on läbi aastate arendatud elukeskkonda, suurendatud tööhõivet ja parandatud inimeste tervist.

Kui 2019. aastal tõstsid Technopolise, Ernst & Youngi, Balti Uuringute Instituuti ja Praxise eksperdid Eestit esile struktuuritoetuste kasutamise õige kursi osas, siis värsked andmed annavad tunnistust kõikide eelmisel aastal esitatud näitajate elujõulisest kasvust. Võrreldes 2019. aasta lõpu seisuga on toetuste abil muu hulgas parandatud tuhandete uute korterite energiatarbimisklassi, pakutud lõimumiskoolitusi ja ennetus- ning tööturuteenuseid, tänapäevastatud tervisekeskusi ja rajatud kergliiklusteid. Samuti on Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil töö leidnud üle 12 000 inimese, kes olid teenustele sisenemisel kas mitteaktiivsed või töötud.

2019. aasta septembris avaldatud ja Turu-Uuringute AS-i tehtud uuring “Avalik arvamus Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest” kaardistas nii inimeste teadmisi ning eeldusi kui ka eelistusi ja kahtlusi eurotoetuste jagamise vallas.

Paludes vastajatel nimetada valdkondi, mis neile teadaolevalt eurotoetuste saajate hulka kuuluvad, oli valikus esikohal põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse valdkond (40% vastajatest). Sellele järgnes teede, raudteede, transpordi ja sadamate valdkond (30% vastajatest) ning väikse erinevusega ka hariduse ja teaduse valdkond (28% vastajatest).

Neil, kelle arvates ei olnud eurotoetused seni õigetesse valdkondadesse suunatud, paluti nimetada oma eelistused, kes nende arvates pigem peaksid eurotoetusi saama. 20% vastajatest nimetasid sotsiaalvaldkonda ja tervishoidu ning 14% vastajatest haridust, teadust ja kultuuri.

Vastajatel oli võimalus avaldada arvamust ka eurotoetuste jagamise läbipaistvuse ja selguse ning täiendava info kohta, mida nad selles osas juurde sooviksid. Kõige rohkem sooviti saada lisainfot hariduse, teaduse ja arendusvaldkonna kohta (20%) ning toetuste jagamise kohta üldisemalt (16%).

Eurotoetuste planeerimist ja jagamist Eestis pidas pigem või kindlasti läbipaistvaks ja selgeks 30% vastajatest, vastukaaluks pigem või kindlasti mitte selgeks 49% vastajatest. Eelkõige tõid toetuste jagamise selguses ja läbipaistvuses kahtlejad esile vähest infot fondide ja jagamiste kohta (29% vastajatest) ning korruptsiooni, ametnike ebaausust ja pettusi (17% vastajatest).

Alates Euroopa Liiduga liitumisest 2014. aastal kuni 2020. aasta I kvartali lõpuni on Euroopa struktuurifondidest Eestis rakendatud üle 33 000 projekti ja nende tarbeks on välja makstud üle 6 miljardi euro toetuseid.

Euroopa struktuurifondide kohta saab lisainfot aadressidel www.struktuurifondid.ee ja www.facebook.com/eurotoetusEE.

Mõisavahe kergliiklustee 2014-2020

Võrreldes eelmise aastaga on struktuuritoetuste abil...

...leidnud töö üle 12 000 inimese.
... ligi 17 000 täiskasvanut osalenud täiendkoolitusel.
...rajatud ligi 80 km kergliiklusteid.
...parandatud ligi 6000 korteri energiatarbimisklassi.
...ligi 7000 inimest osalenud lõimumis- ja kohanemiskoolitustel.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias