Saagu tänavavalgus! Ja toasoojus



<strong>Saagu tänavavalgus! Ja toasoojus</strong>
Otepää katlamaja. Foto: Monika OtrokovaФото: Моника Отрокова, волостная управа Отепя

Kõigest mõni aasta tagasi pärines Viimsi valla Haabneeme aleviku tänavavalgustussüsteem 1970ndatest – lambimastid olid alt läbi roostetanud ja käidukorraldaja pidi järjest rohkem purunenud poste koristamas käima. Nüüdseks on euroraha ja omafinantseeringute toel peaaegu kogu Haabneeme tänavavalgustus renoveeritud.

Renoveerimise käigus uuendati ja asendati 402 valgustuspunkti. Varem oli neid piirkonnas küll 325, kuid projektiga taheti katta ka pimedamaid alasid. Lisaks pärines vana valgustussüsteem ajast, mil postide vahekaugused olid suuremad.

Projekt nägi ette 10, 8, 6 ja 5 m kõrgused mastid. Kõrgemad tänavavalgustid paigaldati teede-tänavate äärde, madalamad eramupiirkondadesse, et valgus liialt koduaknast sisse ei paistaks ega elanike elu häirima hakkaks. Niimoodi lahendati näiteks Mereranna tee sisehoovide valgustusprobleem.

Uus valgustus on ökonoomsem


Vananenud elavhõbeda- ja naatriumlampide asemele paigaldatud LED-valgustid tagavad oluliselt madalama energiakulu. Kui varem oli valgusti keskmine võimsus 168 W, siis nüüd on see 45 W. Ökonoomsus joonistub täpsemalt välja eurodes – aastas hoitakse kokku ligi 16 000. „Kuigi valla valgustuspunktide arv on kasvanud, pole energiatarve tõusnud,” selgitab Alar Mik.

Uus süsteem pakub ka võimalusi, mida varem polnud. Juhtimissüsteemi abil on valgusteid võimalik hämardada ja välja lülitada. Või siis hoopis vastupidi – teatud alad maksimaalse võimsusega tööle rakendada.

Ka valgustusreostuse langemist on märgata. „Valgus on palju nähtavam, kollane naatriumvalgustus jäi hämaraks, liikluspilt on selge ja tuvastatav, avalik ruum ühtselt valge. Ülekäiguradadele on paigaldatud täiendavad valgustid, mis on suurema valgustugevusega,” ütleb Mik.

Rahvas on rahul


Kui varem polnud Haabneeme elanikud amortiseerunud valgustussüsteemiga rahul, siis nüüdseks on olukord muutunud, selles mõttes on projekt täielikult õnnestunud. Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Alar Mik on saanud mitmetelt alevikuelanikelt positiivset tagasisidet. Miku sõnul on inimesed rahul, et valgustus enam hoovi peale või aknast sisse ei paista, vaid on otse teele suunatud. Ei saa salata, et nõukaaegne poolroostetanud tänavapost pole ka silmale kõige ilusam vaadata. „Kiidetud on ühtlast valgustust ja ühtset tervikpilti. Samuti kortermajade vahel olevate pargivalgustite disaini ja seda, et nüüd on päriselt valge,” ütleb Mik.

Muude näitajate – kas või kuritegevustrendide või liiklusõnnetuste – kohta on veel vara järeldusi teha. Küll aga on vallavalitsus saanud tagasisidet näiteks Rohuneeme tee osas. Jalakäijaid on tunduvalt paremini näha, kuna teelõik on korralikult valgustatud.

Rahva rahulolu näitab ka fakt, et 2019. aasta lõpus esitasid inimesed projektimeeskonna valla aasta keskkonnateo kandidaadiks.

Projekti kaasrahastati „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalusuurendamine” tegevuse „Tänavavalgustuse taristu renoveerimine” vahenditest.

Projekti kogumaksumus oli ligi miljon eurot, millest 694 565 eurot tuli ühtekuuluvusfondi kaudu.

Otepää katlamaja renoveerimine


2019. aasta lõpus avati Otepää kesklinnas täielikult renoveeritud katlamaja ja uued soojavõrgud. Vana katla asendamine oli hädavajaliku tähtsusega ja tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu taotletud eurorahale jäi soojushind samale tasemele.

Projekti käigus vahetati Otepää kesklinna amortiseerunud kaugküttekatel välja. Asemele paigaldati uued katlaseadmed võimsusega 1,5 MW, 1,2 MW ja 1 MW. Kaks neist töötavad hakkpuiduga, üks kergkütteõliga.

Lisaks renoveeriti ja laiendati soojavõrke. Katlamaja lõi võimaluse uute tarbijate ühendamiseks kesklinna kaugküttevõrku. Otepää Veevärk ehitas toetuse abil välja uued magistraaltorustikud kesklinna ja Tehvandi piirkonda.

Kasu linnaelanikele


Otepää vallavanema Jaanus Barkala sõnul võivad elanikud nüüd toasoojas kindlamad olla. Renoveeritud katlamajas on kolm võimast katelt, vanas majas puudus reservkatel üldse. Lisaks on suudetud soojushind alates 2008. aastast stabiilsena hoida. Rohkem kui kümme aastat sama hinnataset hoida – see on Barkala sõnul ilmselt üpris haruldane.

Kuna vana katlamaja oli amortiseerunud, näis uue projekti käivitamine hädavajalik. „Ilma välise toetuseta oleks ilmselgelt pidanud tarbijale MWh hinda tõstma,” selgitab Barkala.

Efektiivsemad katlad tekitavad Otepääl ka vähem saastet, sealhulgas suitsu ja tahma. Aastane taastuvenergia toodang jääb 7385 MWh juurde.

Suured investeeringud


Otepää soojamajanduse uuendamisega on tegeletud juba alates 2017. aastast. Esiteks renoveeriti ligi poole miljoni euro ulatuses torustikke ning sellele järgneski katlamaja renoveerimine ja soojatorustike laiendamine.

AS Otepää Veevärk taotles KIK-st katlamaja renoveerimiseks toetust summas 780 885 eurot, millest saadi 41,5 protsenti ehk 324 231 eurot. Soojavõrkude renoveerimiseks esitati taotlus summas 297 100 eurot, millest saadi 50 protsenti ehk 145 662,76 eurot. Otepää Veevärk on tööde teostajana kandnud projektide juhtimis- ja järelevalvekulud.

Uue maja uus korraldus


Tööde käigus tehti korda ka katlamaja ümbrus ja renoveeriti hoone, mis sai uue fassaadi ja katuse. Kui varem töötas katlamajas neli kütjat, 0,8 kohaga lukksepp ja soojaosakonna juhataja, siis uuenenud katlamajas töötab 0,2 kohaga lukksepp ja juhataja, kes korraldab kogu katlamaja toimimisega seotud asjaajamist – kütusehanked ja õigeaegsed tarned, saasteloa ja riikliku aruandlusega seotud tegevused, võrkude laiendamise ja liitumisega seotud planeerimine ning katlamaja garantiihoolduse ja korrashoiu probleemid.

Efektiivsem energiakasutus ja vähenenud saaste


Efektiivsemad katlad tekitavad Otepääl vähem saastet, sealhulgas suitsu ja tahma. Aastane taastuvenergia toodang jääb 7385 MWh juurde. Barkala sõnul on uue katlamaja süsteemid täisautomaatsed, mistõttu ei sõltu protsesside juhtimine enam katlakütja oskustest. „Süsteemi kuuluvad ka küttetrassid ja tänu automaatikale on vajaliku temperatuuri hoidmine täpsem, millest tulenevalt on soojuskaod vähenenud. Kuna ehitasime ka uued kaugküttetrassid, on trassi kaod vähenenud umbes kümme protsenti,” ütleb vallavanem.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias