Aasia mõjutab ka Eestit


Aasia mõjutab ka Eestit
TLÜ

Aasia uurimine on hädavajalik Eesti ja kogu Euroopa probleemide lahendamiseks.

Hiina president Xi Jinping loob Hiina iidse Siiditee kaasaegset ja veelgi võimsamat versiooni – arendamisel on maanteed, raudteed, sadamad ja piirikeskused umbes 60 riigis.

See mujal maailmas laia kajastust leidnud projekt on esimest korda kahinaid tekitanud ka Eestis – põhjuseks ikkagi see, et „probleem” tuli koju kätte. Hiina investorid pakuvad 15 miljardit eurot Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli ehitamiseks.

Ootamatult vajame teadmisi Hiina suurte taristuprojektidega kaasnevatest poliitilistest ja ühiskondlikest mõjudest. Vajadus teadmiste järele Aasia kohta ei piirdu enam ainuüksi tarvidusega tundma õppida Hiina või Jaapani ärikultuuri.

Hoopis erinev mudel

Ühiskonnateadlastele on ammu selge, et nii taristuprojektide haldamises kui ka üldises valitsemistavas edendab Hiina maailmas alternatiivset, Euroopa väärtushinnangutest oluliselt erinevat mudelit. Ning teeb seda üsna edukalt, käies välja ka vajalikud ressursid. Hiljuti nimetas Hiinat oma „süsteemseks rivaaliks” Euroopa Komisjon ise.

Igasuguse strateegia põhitõde on aga tunda oma vaenlast, vastast, klienti … Hiina ühiskonnamudelite tundmiseks on vaja keeleoskust, et orienteeruda hiinakeelses kultuuri-, meedia- ja sotsiaalmeediaruumis, mõttemaailmas.

Tallinna ülikoolis tegutsev Konfutsiuse instituut pakub stipendiume, et minna Hiinasse keelt õppima. „Mina kandideerisin ja sain võimaluse õppida terve õppeaasta Xiameni ülikoolis Konfutsiuse instituudi stipendiumiga, mis kattis majutuse, õppekulud ja igakuise taskuraha,” meenutab TLÜ Aasia uuringute bakalaureuseõppe vilistlane Mailis Kalvik. „Kõige toredam selle juures oli äratundmisrõõm – mida kõike sai TLÜ-s õpitud, sai seal oma silmaga näha, tajuda, praktiseerida.”

Seotud lood:

Käia võib ka naabrite juures

Teadmisi sellest, kuidas Hiina suured (või väiksed) taristuprojektid igapäevaselt toimivad, võib edukalt ammutada aga Hiina naabruskonnas – Myanmaris, Tais, Laoses, ka Kõrgõzstanis ja Kasahstanis –, kus tuhanded hiinlaste taristuarendused on tegutsenud juba kümneid aastaid. Kohapeal läbi viidavad teaduslikud uuringud, mis toetuvad osalusvaatlusele, intervjuudele ja küsitlustele, annavad olulist infot taristuprojektide toimimise viisidest ja mõjust ehk sisendit vastavate strateegiate kujundamisel Eestis või Euroopas.

Ka mitmetes teistes valdkondades on Aasias pikaajalised kogemused ja toimetulekustrateegiad juba olemas – teadmised neist aitaksid lahendada meie oma probleeme ja planeerida tulevikku. Sellised valdkonnad on kasvav digitaalne kontroll, rändega seotud väljakutsed, lõimimine, radikaliseerumine ja terrorism, mitmekülgse kultuuripärandi kaasamine kaasaegses majanduses, poliitikas ning ühiskonnas.

Hiljutises ühisavalduses Euroopa Komisjonile, mis kutsus enam rahastama Aasia suunalisi teadusprojekte, rõhutasid just seda ka 25 Aasia suuna juhtivat ülikooli Euroopas ja Aasias, alla kirjutas ka Tallinna ülikool.

Huvi on ka Hiinas

Hiinlastel on soov Eestit tundma õppida täiesti olemas. Eesti keelt õpetatakse juba mitmes Hiina ülikoolis. Hiljuti Tallinna ülikooli külastanud Hiina RV Nottingham Ningbo ülikooli delegatsiooni liikmed olid hästi kursis nii meie poliitikute väljaütlemiste kui ka Eesti strateegiatega ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks püüdlemisel. Pall on nii-öelda meie väljakupoolel.

Loe Aasia uuringute kohta Tallinna ülikoolis siit.
Tutvu ka ELU projektiga „Kas Hiina uus siiditee ulatub Eestini?”.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias