Ka mesilastel on õigus tunnetele


Ka mesilastel on õigus tunnetele
TLÜ

„Mesilaste uurimine aitas mul mõista, et inimesed pole ainsad, kellel on õigus tunnetele ja aistingutele,” kinnitab tänavu Tallinna ülikooli lõpetanud Khaled Sari.

Jordaania päritolu Khaled Sari kaitses äsja magistrikraadi antropoloogias. Teda huvitasid inimesed, kes linnas mesilasi peavad. Khaled oli ka üks nendest, kes korraldas mesitarude paigutamist ülikooli katusele.

Khaled Sari töö on oluline praeguse ökoloogilise kriisi ja mesilaste arvu vähenemise kontekstis – kas linnas mesilaste pidamine on üks võimalus liigi päästmiseks? Kes on linnamesinikud?

Tema magistritöö kompab antropoloogilise uurimuse piire mitmel viisil: peale inimühiskondade uurib ta liikide omavahelisi suhteid, üritades mõista peale inimese vaatepunkti ka mesilase oma.

Tema magistritöö päädis kunstiinstallatsiooniga – Saril oli juba enne antropoloogia õppimist magistrikraad dokumentaalfilmi alal.

Khaled Sari:
Minu töö „Linlased, mesilased ja mina. Kuidas kujunevad mesilaste ja inimeste suhted linnaruumis?” üritab inimeste ja mesilaste kooseksisteerimist mõista nende omavaheliste suhete mõju kaudu, läheneda sellele ka mesilaste vaatepunktist. Töö eesmärk oligi üle saada antropotsentrismist ehk inimesekesksusest ning siduda antropoloogia filosoofia ja keskkonnaantropoloogiaga. Tegin linnamesinike hulgas 2017. aasta kevadel osalusvaatluse Tallinnas ja 2018. aasta suvel Brüsselis.

Seotud lood:

Minu magistritöö üks osa oli ka õpetajate majas 27. juunini avatud olnud näitus-installatsioon „Kodud või hauad”, mis viitab mesilaste arvu kahanemisele maailmas. Mesilaste maailma ja selle hääbumise kui keskkonnamure väljendamiseks kasutasin vaha ning kuusnurga kujundit. Tahtsin silmale nähtavaks teha, kuidas näevad välja tarud, mis on elanikest ehk mesilastest tühjad, ning esitada küsimuse, mis tunne on oma kodu kaotada. Kas kodud ilma mesilasteta on nende hauad? Installatsioon võib tekitada õõvastava mahajäetuse tunde, aga aidata piiluda mesilasteta tulevikku, mis võib olla käegakatsutavalt lähedal. Samuti võib see aidata tunda ja edasi mõelda, kuidas võiks oma kodu tajuda mesilane.

Antropoloogia tugevus ongi tema väga lai ampluaa – see on üks kõige mitmekesisemate uurimisteemadega humanitaarteadusi. Peale inimeste omavaheliste suhete uurivad antropoloogid seda, kuidas inimesed ja teised elusolendid omavahel maailmas suhestuvad. Ka oma uurimistöö käigus tajusin väga teravalt, et mitte ainult meie, inimesed, ei tunneta ega taju maailma, seda teevad ka teised liigid, kuigi me sellele iga päev ei mõtle.

Mõeldes sellele, kuidas tunnevad mesilased ja mida tunneme meie nendega koos elades, muutusin ka ise palju teadlikumaks oma olemasolu tajumisest. Praeguses maailmas, kus mesilaste arv on järsult kahanenud, aitab antropoloogiline lähenemine meile meelde tuletada, et inimesed pole ainsad, kellel on õigus tunnetele ja aistingutele.

Loe rohkem antropoloogiaõppest ülikoolis.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias