Kärmed Tegutsejad: esmalt on vaja julgust!


Kärmed Tegutsejad: esmalt on vaja julgust!
TLÜ

Tallinna Ülikooli tudengid jõudsid ELU projekti tulemusena järeldusele, et ettevõtlikkus algab eelkõige julgusest.

Erialasid lõimiv uuendus ehk ELU on TLÜ üle-ülikooline õppeaine, mille eesmärk on tuua erinevate õppekavade üliõpilased üheskoos uurima mõnda aktuaalset probleemi ning leidma sellele ka Nii sai kokku ka meie meeskond, millele panime nimeks Kärmed Tegutsejad.

Meie ülesanne oli uurida ettevõtlike noorte lugusid, et paremini mõista, kuidas nendes väljendub ettevõtlikkuspädevus, et leida viis, kuidas need edulood saaksid kaasa aidata teiste edulugude sünnile.

Uuringu käigus tegime üheksa intervjuud, kus palusime noortel jutustada oma edulugu just nii, nagu nemad on seda kogenud. Soovisime salvestada kogemusi ja mõtteid, mis enamikes intervjuudes kõlama jäävad. Eeldasime, et just need on teemad, mida peaksid teadma ka teised noored, kes alles mõtlevad mõne ettevõtliku tegevuse algatamise või liitumise peale. Eesmärk on näidata, et takistusi on olnud kõigil, kuid saadud kogemus on seda väärt.

Tuleb kindlasti proovida!

Esimene ühine teema, mille kohta kõik vastajad oma kogemust jagasid, oli algatamine. Intervjuudest selgus, et noortel puudusid esialgu oma tegevust puudutava valdkonna kohta teadmised. Ideed tekkisid spontaanselt, tunti hirmu, kuid olulise märksõnana jäi noortelt kõlama julgus. Julgust andis juurde ka oma idee jagamine kaaslastega, kes ideega kaasa tulid. Üks vastajatest andis algatamise osas kõige lihtsama soovituse: „Minu soovitus on olla julge ja kindlasti proovida, eriti nooremas eas, muud polegi.“

Seotud lood:

Lugusid ilmestasid ka emotsioonid, mis olid nii positiivsed kui ka negatiivsed. Positiivsed olid peamiselt tingitud tundest, et tehakse midagi, mis on „enda oma“. Oma algatust ei nähtud kui järgmist kohustust, vaid loomulikku tegutsemist huvitava tegevuse kallal, milleks ka motivatsiooni ja huvi. Negatiivsed emotsioonid tekkisid peamiselt takistustest või muude kohustuste suurenemisest. Peamise lahendusena leiti, et korraks tuli tegutsemises teha paus, et puhata ja siis edasi tegutseda.

Teineteise mõistmine aitab

Selgus, et noored peavad koos tegutsemisel väga oluliseks omavahelist suhtlemist. Alguses on suhtlemise peamine roll selgitada välja iga meeskonnaliikme huvid ja tugevused ehk milliste teadmiste või oskustega keegi saab panustada. Kuid ka pideva tagasiside andmise ning küsimine teema oli miski, mille kõik noored välja tõid.

See näitab, et noored tegelesid refleksiooniga, mis andis sisendit edasiseks tegutsemiseks, mis aitas paremini aega planeerida, koostööd paremaks muuta või luua veelgi toetavamat atmosfääri koos tegutsemiseks. Pideva suhtlemise üheks suureks plussiks tõid noored välja, et nad hakkasid teineteist paremini mõistma ning üksteisega arvestama.

Keeleoskus paranes

Kuid kõige huvitavam teema, mis meie intervjuudest välja tuli, oli rahvuslik läbisaamine ja integratsioon. Viis intervjueeritavat noort oli rahvuselt venelased, kes tõid välja, et just läbi oma tegevuse said nad kokku tuua eesti ja vene noored, mille üle nad väga uhkust tundsid. Lisaks sellele tõid vene noored esile ka selle, et nende eesti keele oskus paranes. Järeldasime ka, et noortel on huvi leida tegevusi, kus saaksid tegutseda nii eestlased kui venelased koos.

Oma meeskonnaga tahame me anda ka panuse noorte ettevõtlikkusse. Oleme küsinud intervjueeritutelt luba luua nende edulugudest plakatid, mille teeme kättesaadavaks kõikidele koolidele läbi E-koolikoti. Nende plakatite eesmärk on anda ehedalt edasi lugusid, mis võivad olla tõukeks järgmiste noorte ettevõtlikkuse lugude sünnile.

Loe lähemalt

Välismaiste tudengite hinnanguid ELUle

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias