Leibkondade ajakasutus – valik või paratamatus?


Leibkondade ajakasutus – valik või paratamatus?
Kadri TähtFoto: TLÜ

Partnerite ühiselt veedetud aeg mõjutab nii suhte kvaliteeti kui ka stabiilsust, lastega veedetud aja hulk aga nende heaolu, käitumist ja õpitulemusi. Tallinna Ülikooli sotsioloogia dotsent Kadri Täht uuris, kuidas täpsemalt leibkonnad ühiselt aega veedavad.

Ajakasutusuuringuid on läbi viidud päris kaua. Hoolimata sellest, et meil on andmed kahest mahukast Eesti uuringust, teame selle korraldusest siiski üsna vähe. Kadri Täht uuris leibkondade ajakasutust Eestis, täpsemalt aja ja ülesannete jaotust, mis on seotud peamiselt majapidamistööde ja laste kasvatamisega.

Laiemas plaanis huvitas Tähte ning teisi teadlasi, kas ja kuivõrd on ajakasutus leibkondade sees liikmete nii-öelda vaba valik või sunnitud paratamatus.

Kuidas ajakasutust uuritakse?

Eesti ajakasutusuuringu (AKU) andmeid kogub Statistikaamet ja viimases uuringus osales 3000 leibkonda. Iga üle 10-aastane liige täidab ajakasutuspäevikut, kus registreerib 10-minutilise täpsusega oma tegevused 24 tunni jooksul. Lisaks sellele kogutakse sotsiaaldemograafilist taustainfot.

Kadri Tähe sõnul ongi teadlaste jaoks uuringu suurim väärtus päevikuga kogutud andmed. Teadlased viisidki läbi kvalitatiivse uuringu ning intervjueerisid paare, kelle leibkonnas oli küsitlushetkel kasvamas vähemalt üks 3–6-aastane laps.

Väärtushinnangud

Uuringust selgus, et erinevad käibel olevad teooriad leibkonnasisese ajakasutuse ja tegevuste jaotuse kohta Eesti andmetes pigem kinnitust ei leia. „Täpsemalt see, kui sul on enam ressursse, võimaldab see end kodutöödest nii-öelda vabaks osta või rääkida,“ lisab Täht.

Seotud lood:

Antud tulemuse korral oleks Kadri Tähe kinnitusel ootuspärane otsida selgitusi näiteks valitsevatest väärtushinnangutest. Ka neist analüüsidest ei joonistunud välja selgeid ootuspäraseid mustreid Eesti jaoks – oma sookäitumist puudutavatelt väärtushinnangutelt on Eesti Euroopa võrdluses kuskil keskel. Samas koduse tööjaotuse ebavõrdsuse määra puhul kaldume pigem Ida-Euroopale iseloomuliku traditsioonilise jaotuse suunas, selgitab sotsioloog. „Seega võib öelda, et see, mida inimesed Eestis arvavad soorollidest, ei seleta kuigi hästi, kuidas nad tegelikult käituvad.“

Aeg seab piirangud

Varasemates ning väljaspool Eestit läbi viidud uuringutes on välja toodud, et kõrgema haridustasemega vanemad veedavad ka rohkem aega lastega. Kadri Tähe kinnitusel ei saa Eesti puhul seda seost välja tuua. Oma osa võib siin olla selles, et Eestis käivad enamik eelkooliealisi lapsi „täiskohaga“ lasteaias ning seda paljuski sõltumata nende vanemate haridustasemest või sotsiaalmajanduslikust staatusest, seega on n-ö „vanema efektil“ raskem tekkida lihtsalt ajalise piirangu mõttes.

Huvitav oli Tähe sõnul ka see, kuidas vanemad mõtestasid näiteks laste haridusteed ning sellega seotud valikuid juba siis, kui lapsed on alles lasteaias.

Selleks, et lüüa tulevikus kaasa sarnaste oluliste teemade uurimisel ja leida vastuseid erinevatele sotsiaalsetele küsimustele, tule õpi Tallinna Ülikoolis bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes sotsioloogiat.

Loe pikemalt Kadri Tähe uuringust “Minu aeg, sinu aeg, meie aeg. Leibkondade ajakasutus – valik või paratamatus?“ Tallinna Ülikooli Meediaväravast.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias