Meie viikingid olid palju vägevamad!


Meie viikingid olid palju vägevamad!
„Arheoloogias köidab mind enim võimalus vaadata siin sadu aastaid tagasi tegutsenute ellu,“ nendib arheoloog Marika Mägi.Tallinna Ülikool

Viikingiaega käsitleva monograafia eest riikliku teaduspreemia pälvinud Tallinna Ülikooli vanemteadur Marika Mägi võitleb akadeemilises maailmas levinud tavaga, et oluline osa siinsete viikingite tegudest kirjutatakse venelaste arvele.

Juba 35 aastat viikingiajast huvituv Marika Mägi pälvis monograafia “In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea” eest tänavu erakordse tunnustuse, riigi teaduspreemia.

Raamat on märkimisväärne juba seetõttu, et esimest korda käsitletakse viikingiaegseid Läänemere idakalda maid ühtse piirkonnana. Seni on viikingiaja uurimine, eeskätt teema populaarsuse tõttu, olnud alati tugeva rahvusliku alatooniga.

Viikingiaja regioonipõhine vaatlus, mille Marika Mägi raamatuks kirjutas, tekitas aga olnust hoopis täielikuma pildi ning üllatas isegi uurijat ennast.

Nad olid ju mahajäänud!

Preemia toonud raamatule kümme teadlaseaastat pühendanud Marika Mägi intrigeeris see, et Läänemere idakalda maade viikingiajast pole maailmas üldse eriti palju teada. Esiteks ei pandud suures osas viikingiajast ei Eestis ega mujalgi läänemeresoome aladel matustesse asju kaasa, mistõttu esemeline leiumaterjal on vähene. Teiseks on kogu viikingiaega käsitletud üksnes Skandinaavia ja Vene suhete vaatevinklist, Baltimaadest justnagu üle lennates.

Eeldus, et siinsed rahvad olid naabritega võrreldes maha jäänud, elab aga edasi siiamaani. „Leidub autoreid, kes tõsimeeli kirjutavad, et kui Eesti kalmetes on paadineete – mis tegelikult on rannikul väga tavalised – , osutab see skandinaavlaste kohalolule, sest kohalikud ju ei saanud osata laevu ehitada!“ selgitab Mägi.

Topograafilisi ja logistilised tegureid analüüsinud teadlasele oli aga ilmselge, et kasvõi kõiki Austrvegri – nõnda nimetati nii teed itta kui ka sellel teel asuvaid piirkondi – mainimisi pole nö meie mainimistena üldse arvesse võetud. „Suur osa venelaste arvele pandust peab samuti paratamatult pärinema tegelikult Eesti ja Läti rannikualadelt, sest tollastel venelastel mererand ju lihtsalt puudus!“ väidab Marika Mägi. „Tegelikult sai Venemaast merenduslik jõud Läänemerel alles uusajal.“

Vanu vaateviise murdmas

Marika Mägi loodab, et tema raamat murendab pisitasa seniseid lihtsustatud vaateviise. Lootust annab kasvõi Ameerikas 2018. aastal pälvitud autasu parima Ida-Euroopa varasemat ajalugu käsitleva raamatu eest. „Aga humanitaarteaduses ei muutu paradigmad väga kiiresti ning Läänemere idakalda maade lisamine ajastut käsitlevasse diskussiooni ei pruugi kõigile uurijatele isiklikus plaanis isegi väga vastuvõetav olla,“ leiab teadlane.

Loe ajaloo õppimise võimalustest, erialast ja õppesuunast, Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias