Miks jätkata haridusteed Eestis?


Miks jätkata haridusteed Eestis?
Foto: TLÜ

Välismaale õppima minek on Eesti noorte seas populaarne. Samas sisaldub selles mitmeid riske ja võrreldes Eesti tasuta kõrgharidusega võib see olla pere eelarvele üsna kopsakas löök. Tallinna ülikooli riigiteaduste vilistlased ja õppejõud jagavad näpunäiteid, kuidas neid riske maandada, aga samal ajal ikkagi põnevalt ja rahvusvaheliselt õppida, seigelda ning silmapaistvat karjääri teha.

Selleks, et saada osa rahvusvahelisel tasemel haridusest, ei pea tegelikult kaugele reisima. Tallinna ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri töötas lõppeval õppeaastal lektorina Oxfordi ülikoolis ja leidis, et erinevused õppesisus on väikesed. „Teadus on rahvusvaheline valdkond, mistõttu pead olema kursis, mis sinu valdkonnas toimub. Siiski, minu jaoks oli rõõmustav näha, kui palju Oxfordi ülikooli õppetöö ja -tegevus lähtub neist samadest raamatutest, artiklitest ja teemadest, millest Tallinna ülikoolgi.”

Foto: Pixabay

„Ka õpetamismetoodikad ei erine oluliselt,” nentis hetkel Yale’i ülikoolis stažeeriv poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson. „Ehkki Eestis on ühe õppejõu kohta mõnevõrra rohkem tudengeid kui Ameerika eliitülikoolides, käib õppetöö umbes samamoodi, ikka interaktiivsete loengute, seminaride ja iseseisvate kirjatööde rütmis – kuidas sa teisiti ikka inimest oma peaga mõtlema õpetad,” ütles Jakobson. „Võib-olla Tallinna ülikoolis on kursusetöödes rohkem praktilist ja projektiõppe komponenti,” lisas ta.

Seotud lood:

Tasuta kõrgharidusega välismaale õppima?

Mujal elamise ja õppimisega kaasnevat kogemust võib hankida ka semestriks või aastaks välismaale minnes. Erasmuse programmi raames välisülikooli minnes ei tule maksta vastuvõtva ülikooli õppemaksu ja toimetulekut lihtsustab ka väike stipendium.

Tallinna ülikooli riigiteaduste valdkonnal on praegu lepingud rohkem kui 70 ülikooliga 21 riigis. Nende hulgas ka mitmed valdkonna tippülikoolid, näiteks Science Po Prantsusmaal, Maastrichti ülikool Hollandis või Bologna ülikool Itaalias. Euroopa Liidust väljapoole saab õppima minna ka mitmete kahepoolsete lepingute raames.

Poole oma politoloogia magistrantuurist Science Po Lille’i harus veetnud Marlen Ulrika Elisabet Kakkori kirjeldab saadud kogemust tõeliselt rahvusvahelise ja ka praktiliselt kasulikuna. „Saime õppida lisaks prantslastele ka professoritega USA-st, Kanadast, Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Venezuelast ja Belgiast. Seda aega iseloomustasid ülipõnevad ained ja palju kultuuri. Samuti oli minu areng akadeemilises inglise keeles meeletult kiire,” nentis ta.

Kui osa tudengeid kasutab semestrit välismaal võimalusena praktiseerida kohalikku keelt, siis muretsema ei pea ka need, kelle võõrkeelte oskus piiratum – mõne üksiku erandiga pakuvad kõik kõrgkoolid täna Erasmuse tudengitele võimalust õppida inglise keeles.

Foto: TLÜ

Tulevastel erasmuslastel soovitab Kakkori aga kasutada võimalust õpinguid välismaal oldud aja võrra pikendada. „Erialased ained olid nii põnevad, et ma ei tahtnudki raamatukogus istuda ja magistritööd kirjutada, vaid eelistasin võtta aineid vabakuulajana,” meenutas Kakkori. „Kindlasti tasub ka reisida nii palju, kui jaksad, ja kasutada kõiki võimalusi kohalikku kultuuri tundma õppida.”

Tallinna ülikool võimaldab soovijatel ka praktikat läbida mitte Eestis, vaid välismaal – riigiteadustes pakuvad selleks ohtralt võimalusi nii rahvusvahelised organisatsioonid ja mõttekojad, kodanikuühendused kui ka eri riikide parlamentide praktikaprogrammid.

Eesti hariduse tiivul välismaale karjääri tegema

Rahvusvaheline kogemus ei pea mõistagi piirduma üksnes õpingutega. Mitmed Tallinna ülikooli riigiteaduste vilistlased on teinud edukalt piirideülest karjääri nii rahvusvaheliste organisatsioonide juures, avalikus sektoris kui ka ettevõtluses.

OECD peakontoris Pariisis töötav riigiteaduste vilistlane Annika Uudelepp nendib, et Eestist saadud haridus ja töökogemus on välismaal väga atraktiivne. „Minu peamine ülesanne on nõustada Lääne-Balkani riike valitsemisreformide elluviimisel,” ütles Uudelepp. „Et olen mõni aeg tagasi sarnaseid muutusi ise Eestis kantslerina ellu viinud, on teiste riikidega eksperdina töötamine väga põnev. Kuulen pidevalt imetlust ja tunnustust Eesti e-riigi lahenduste kohta. Aga selle edu taga on lisaks tehnoloogiale ka avaliku sektori juhtimiskvaliteet.”

Väga oluline on Uudelepa sõnul aru saada riigi kontekstist ja mitte kopeerida mujal töötavaid lahendusi. „Seda ja palju muudki õppisin juba aastaid tagasi TLÜ-s, ning 20 aastat erialast töökogemust Eestis ja rahvusvaheliselt nii eksperdi kui ka tippjuhina on õpetanud seda hindama.”

Riigiteadustest rahvusvahelisse konsultatsiooniärisse

„Riigiteaduste eriala valik on parim, kui soovid saada oma eluteele mitmekülgse stardipaugu. See ala sobib generalistidele, kes tahavad oma karjääri kujundada mitte ainult otstarbekalt, aga ka huvitavalt,” ütles Tallinna ülikooli vilistlane ja valitsussuhete ettevõtte META Advisory asutaja Ott Lumi.

Lumi ettevõte pakub konsultatsiooniteenuseid nii Eestis, Lätis kui ka Leedus ja nende kliendibaas on veelgi rahvusvahelisem. Samas on selles ettevõtlusharus üldteadmiste kõrval väga oluline ka kohaliku konteksti tunnetus. „Ma ütleks niimoodi, et kui sul on võimalik õppida näiteks mõnes väga heas USA ülikoolis, siis ei peagi õppima Tallinnas. Aga kui sa oled otsustanud õppida Eestis ja sotsiaalteadusi, siis soovitan seda teha Tallinnas, sest praktikavõimalused ja võimalused end vajalike võrgustikega siduda on siin kordades paremad kui kuskil mujal,” märkis Lumi.

Rotatsiooni korras välismaale?

Foto: Pixabay

Avaraid võimalusi riigiteaduste hariduse baasil rahvusvahelise kogemuse saamiseks pakuvad ka Euroopa Liidu struktuurid ja välisteenistus. „Eesti ametnike rotatsioonisüsteem võimaldab väljavalitud soovijatel töötada mõnda aega näiteks Euroopa Liidu või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide struktuuride juures ja seejärel jälle kodumaale naasta,” ütles Tallinna ülikooli riigiteooria professor Leif Kalev. „Mitmed meie tudengid on läinud tööle ka välisteenistusse, mõnikord juba tudengipõlves. Meenub näiteks juhtum, kus juhendasin magistranti, kes oli selleks ajaks tööülesannete tõttu juba New Yorgis,” meenutas Kalev muiates.

Tallinna ülikoolis riigiteadusi õppinud Birgit Lüüs sai rahvusvahelise töökogemuse kätte Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal. „Riigiteadused andsid mulle vajalikud teadmised ja oskused, mis võimaldasid mul nii Eesti riigiametnikuna kui ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal rahvusvahelisi läbirääkimisi juhtides erinevaid poliitikaid välja töötada ja ellu viia,” rääkis Lüüs. „Ma ei saanud TLÜ-st kaasa ühte või teist „toimivat” lahendust, aga ma sain sealt oskuse mõelda. See aga on kõige olulisem ja võimaldab igapäevatöös leida, millised elemendid on konkreetse poliitikavaldkonna kujundamisel ning elluviimisel olulised ja kuidas kõigi jaoks parimate tulemusteni jõuda.”

„Riigiteaduste õppimine Tallinna ülikoolis on andnud mulle oskuse analüüsida nii Eesti kui ka rahvusvahelise poliitikamaastiku toimimist ja oskuse neis oma tööd tehes orienteeruda,” lisas Lüüs. „Võiks isegi öelda, et riigiteadust õppinuna oled eluks ajaks parandamatu poliitikahuviline.”

Vaata teisi vilistlaste lugusid siit.

Tutvu erialadega

Tallinna ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõpe
Tallinna ülikooli poliitika ja valitsemise bakalaureuseõpe
Tallinna ülikooli politoloogia magistriõpe
Tallinna ülikooli riigiteaduste magistriõpe

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias