Rauno Kutti hindab innovatsiooni


Rauno Kutti hindab innovatsiooni
Rauno KuttiFoto: Alina Birjuk

„Turunduses tuleks kasutada kõiki sinu toote või teenusega sobivaid tehnoloogilisi võimalusi,” nendib Tallinna ülikooli suhtekorraldajana lõpetanud Creative Unioni juhatuse esimees Rauno Kutti.

Miks sa just suhtekorralduse eriala valisid?
Mulle meeldib turundusvaldkond, sobib inimestega töötamine, nende ees esinemine. Teiseks oli see rahvusvaheline õppekava, õppisime inglise keeles. Ka tahtsin Pärnust just Tallinnasse õppima tulla, sest tegime juba siis bändi Bedwetters, kus ma kitarri mängisin.

Mis õpingutest kõige sagedamini meenub?
Kogu see õppekava oli lahe. Sain ise valida aineid, mis mind huvitasid. Minu eriala nimetus oli küll suhtekorraldus, aga meil oli palju valikaineid ka audiovisuaalse meedia valdkonnast. Kombo oli ideaalne: sain õppida meediasuhteid ning tehnilisi oskusi filmindusest ja helindusest. Tegime saateid, esinesime ise kaamera ees, tootsime uudiseid ja õppisime, miks mõned nendest töötavad ja mõned mitte. Tegime kaastudengitega isegi ETV-le saadet.

Väga lahe oli see, et peaaegu kõik meie õppejõud olid välismaalased – nii sain teada, mis maailmas toimub ja toimib. Tekkis terviklik pilt trendidest nii Eestis kui ka kogu maailmas.

Kuidas jõudsid digiagentuurini Vurr?
Asi on lihtne. Lähtusin sellest, mis mulle meeldib, ja keskendusin oma tugevustele. Olen koos internetiga üles kasvanud. Bändi tehes tuli sellest internetis rääkida, nii ennast kui ka bändi turundada. Nii et seda eriala tulin ma õppima ka sooviga saada teadmisi, mille abiga bändi tuntust veelgi kasvatada.

Seotud lood:

Ühel hetkel mõistsin aga, et pean leidma töö, mis tooks iga päev raha sisse. Leidsin kaks töökuulutust: Euronicsi Sikupilli saalijuht ja agentuuri Taevas sotsiaalmeedia osakonna algataja.

Euronicsisse ma ei saanud, alustasin Taevas, kuhu võeti tööle korraga kolm erinevate oskustega inimest, kes sotsiaalmeedia osakonna käima tõmbaksid ja arendaksid erinevaid võimalusi, kuidas ettevõtted sotsiaalmeedias paremini silma paistaksid.

Teenindasime palju kliente, kuni ühel hetkel mõistsin, et tuleb ise ettevõtjaks hakata. Tegime oma agentuuri nimega Vurr.

Koostöös Vurriga lõi Tallinna ülikool populaarse digitaalse karjäärinõustaja, mis näitab noorele kätte suuna, mida õppida. Kas selline tööriist oleks kasuks tulnud ka sulle?
Seda oleks olnud huvitav kasutada. Minu ajal oli ju sama asi küll olemas, ainult et karjäärinõustaja kujul koolis. Digitaalse karjäärinõustajaga tegime nõustamise lihtsalt kõigile kättesaadavamaks ja mugavamaks.

Kuhu Vurr nüüd suundub?
Kogu turunduses läheb kõik digitaalsemaks ja sisulisemaks, mingis mõttes meelelahutuslikumaks. Tarbimine kolib aina enam digitaalmaailma, seal tehakse üha rohkem otsuseid. Järelikult peab iga ettevõte olema just selles maailmas leitav ja kättesaadav.

Vurril on kindlasti tulevikku ja kogu Creative Unionil samuti. Praegu suudame Creative Unionis kombineerida kõiki turunduskommunikatsiooni oskuseid. Vurril on selles oluline osa.

Oled nüüd Creative Unioni juhatuse esimees. Mis on Creative Union?
Creative Union on agentuuride grupp, kuhu kuuluvad kogu brändikommunikatsiooniks vajaminevad oskused. Siin on üheksa agentuuri, kus töötab pea sada inimest. Iga agentuur tegeleb oma valdkonnale spetsialiseerunult ja professionaalselt.

Tegeleme brändiloome, müügistrateegia ja kas või igapäevase kommunikatsiooniga. Pakume ettevõtetele kõiki teenuseid ühest kohast, mis on kliendile ülimalt mugav. Tihti on ju suur probleem selles, et vajalike kompetentsidega inimesed ühe laua taha saada. See on nagu bändigagi – kõige keerulisem on mehed kokku saada, muusika tegemine on selle kõrval lihtne.

Meil on kõik vajalikud inimesed ühes kohas olemas, nii lahendame probleeme tunduvalt efektiivsemalt ja loome toimivaid lahendusi kiiremini. Eestis on meil kommuniaktsiooni valdkonnas 26 aastat kogemust, teeme tööd ka Baltikumi ja Skandinaavia suunal. Kuulume ka Publicis Groupe’i, mis on maailmas meediaagentuuride järjestuses suuruselt ja tulemustelt kolmandal kohal. Tänu neile on meil tugev partnerite võrgustik.

Millise tulemuseni soovid praeguses töös jõuda?
Ma tahaksin viia Eesti ettevõtteid erinevatele turgudele. Eesti turg on väike ja siin tuleb ühel hetkel piir ette. Meil aga pole piire – internet, see on ju kogu maailm. Ma ei näe, et peaksime ennast tagasi hoidma ja ainult Eestiga piirduma. Olen kindel, et Eesti ettevõtted on võimelised olema edukad kogu maailmas.

Millised on digiturunduse tulevikutrendid?
Eesti on muust maailmas kaks aastat maas ning tulevikule mõeldes peaksid organisatsioonid olema rohkem innovatsioonile suunatud. Turunduses tuleks kasutada kõiki sinu toote või teenusega sobivaid tehnoloogilisi võimalusi. Usun andmete põhjal efektiivsete otsuste tegemisse.

Pole olemas üht sõnumit, mis kõigile sobib. Erinevatele huvigruppidele toimivad erinevad sõnumid. Online-turunduse puhul on lihtne jälgida, kas su sõnumile või reklaamile klikitakse. Kui jah, alles siis lähed massidesse.

Mida sa soovitad turundajatel eelkõige silmas pidada?
Mõelge oma eesmärgid läbi ja veenduge, et need sobituvad sihtgrupiga. Ühe laua taha tuleb koondada kõik kompetentsid: need, kes tegelevad analüütikaga, strateegiaga ja sõnumite loomisega. Ning jälgige statistikat – kui asi ei toimi, korrigeerige oma sõnumeid.

Kas offline-turundus kaob ära?
Ei, kindlasti mitte. Tuleb valida kanal, kus saab kõige kindlamini sihtgrupile müügi tehtud. Digi toetab kõike, aga vastavalt eesmärgile tuleb otsustada, millises kanalis rohkem pildil olla.

Mida arvad neuroturundusest?
Ma ei oska selle tulevikku hinnata. Kindlasti on neid, kes oskavad seda väga hästi kasutada. Digis saame ju jälgida ka heatmap’e, et vaadata, kuhu inimene hiirega liigub. Vastavalt sellele nihutame näiteks ostu sooritamise nuppu.

Erinevaid tööriistu on tegelikult palju, kuid teadlikkus nendest suhteliselt väike. Ettevõtte turundajatel või juhtidel on palju projekte korraga laual, mistõttu pole aega end pidevalt trendidega kursis hoida.

Muidugi oleks hea katsetada innovaatilisi lahendusi. Kui kukud läbi, teed parandusi, proovid jälle ja jõuad lõpuks hea töötava mudelini.

Kas oluline on sisu või pigem ilus bänner?
Ikka sisu. Kui sa kirjutad eduka blogipostituse ja sellele reklaami peale ei osta, kuid oled siiski loetavuse top’is, sest su sisu huvitab teisi, on see parim. Teinekord on aga vaja ka tähelepanu saada, eriti kui lansseerid täiesti uut toodet või teenust, ja selleks sobivad kõik need ilusad bännerid.

Kas sul on plaan ka edasi õppida?
Jah, olen sellele mõelnud, käinud ka erinevatel koolitustel, näiteks coaching’u omal. Praegu arendan end lugedes ja online-kursuseid võttes.

Olen mõelnud ka rakendusliku hariduse peale, et omandada mõni oskus, kuid kraadiõppesse minekuks ei leia praegu aega. Ma tahan, et mul oleks aega sellele pühenduda. Olen elus liiga palju rööprähklemist harrastanud ja ma näen, et kui teed kõike korraga, annab miski kusagilt järele.

Kui sa astuksid täna uuesti ülikooli, kas valik oleks sama?
Jah, 100%. Superkogemus. Paljud mu tuttavad tulid ka samale erialale ja kõik on oma valdkonnas väga edukad. Tänu koolile on mul taustsüsteem, millest tuletada edasisi samme või saada kindlust, et teen õiget asja.

Et omalt poolt midagi tagasi anda, käin praktikuna loenguid lugemas. Olen andnud külalisloenguid TLÜ-s, EBS-is, Tallinna majanduskoolis, TTÜ-s, EKA-s.

Milleks ülikool sind ette ei valmistanud? Millega tööturg sind üllatas?
Tähtajad on väga olulised. Kui päriselus mõnest tähtajast kinni ei pea, võib see olla su karjäärile määrava tähtsusega. Pean reageerima kiirelt, kogu aeg tegutsema, olema täpne ja fokuseeritud. Kool ei valmista ega saagi selleks ette valmistada, kuidas pärismaailmas inimeste reaktsioonide ja emotsioonidega toime tulla.

Millega eristub Tallinna ülikool teistest Eesti ülikoolidest?
Minu jaoks oli oluline see, et ülikool asuks Tallinnas, kus saab kujundada hea kontaktivõrgustiku ja kus elu käib. Tallinna ülikooli tugevus on see, et siin on lai ampluaa erialasid.

Mida soovitad neile, kes alles hakkavad ülikooli astuma?
Ülikooli ei pea minema selleks, et lihtsalt minna. Kui lõpetad gümnaasiumi ega ole kindel, mida teha tahad, ära tee suvalist erialavalikut. Reisi hoopis, tee tööd. Ma olen tihti noortele öelnud, et enne ülikooli tööta aasta aega ja kui siis ülikooli lähed, on pilt palju selgem.

Ära allu teiste survele. Kui ema arvab, et sa pead arstiks minema, aga ise tead, et tahad kunstnikuks saada, siis mine õpi kunsti.

Fookus tuleb hoida sellel, milles oled hea. Mõtle sellele, mis on su nõrkused, mida tugevusteks lihvida, ja mis on tugevused, mida veelgi arendada. Mõtle sellele, millist elu sa endale tahad, millist karjääri tahad teha ja millist rahalist kindlust soovid.

Vaata, mis eriala digitaalne karjäärinõustaja sulle soovitab: karjaar.tlu.ee

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias