Alampalk Brüsseli ja Tallinna vahel

 (3)
Eurod
EurodFoto: Madis Veltman

Järgmisel nädalal peab Brüssel esitama direktiivi Euroopa alampalga kohta. Oodatakse, et see ettepanek saab olema konkreetne: alampalk peab olema vähemalt 60% mediaanpalgast. Eesti jaoks tähendaks see alampalga kasvu rohkem kui saja euro võrra.

27. oktoobril korraldab eurosaadik Yana Toom Delfis veebikonverentsi „Euroopa alampalk: pro ja contra“.

„Aasta tagasi võttis Europarlament vastu minu raporti sotsiaalpoliitika ja tööhõive kohta eurotsoonis, niisiis on see teema minu jaoks rohkem kui lähedane,“ ütleb Toom. „Konverentsi eel tellis minu büroo Saar Pollilt küsitluse Euroopa alampalga teemal. Tulemused osutusid paradoksaalseteks.“

See, et enamik Eesti elanikest toetab alampalga tõusu, ei olnud üllatus. Huvitav on muu: peaaegu 50% küsitletutest on veendunud, et alampalk peab olema riigi siseasi ja Euroopa Liidul ei tohi olla õigust sekkuda. Seejuures on vähem kui pooled küsitletutest nõus sellega, et Euroopa Komisjonil oleks üldse õigust mingil moel mõjutada alampalga suurust.

Nagu selgus, loodavad Eesti elanikud ametiühingutele: 71% vastanutest nõustub sellega, et alampalga suuruse peab määrama ametiühingute ja tööandjate läbirääkimiste teel. „Seni on kõik nii toiminudki, kuid tulemuseks on 584 eurot kuus – vähem sellest summast, mille saaksime, kui järgiksime põhimõtet „60% mediaanpalgast“,“ ütleb Yana Toom. „Kui ettepanekud, millest räägiti Euroopa Komisjonis, oleks ellu viidud, oleks Eesti alampalk selle aasta juulis olnud 702 eurot. On ilmselge, et inimesed ei ole liiga hästi kursis Euroopa Liidu tööga selles valdkonnas. Ilmselge on seegi, et 60% küsitletutest on seisukohal, et ametiühingute roll võiks olla suurem. Sellest teen ma järelduse, et inimesed loodaksid hea meelega kellegi peale, kuid Brüsselit ei oska nad sotsiaalse kaitsja rollis näha, ametiühingud on meil aga kahjuks nõrgemad, kui peaksid olema. Jah, näiteks Rootsi tuleb toime täiesti ilma alampalka seadustamata, kuid seal on kollektiivlepingutega seotud 90% elanikkonnast, mitte 20% nagu meil.“

Seotud lood:

Euroopa alampalga idee tekitab vaidlusi. Ettevõtjad seda ei toeta – nende jaoks tähendab alampalga tõstmine kulutusi. Osa majandusteadlastest on veendunud, et kui tõsta alampalka, siis suureneb sisenõudlus, seega võidab lõpptulemusena ka ettevõtlus. Aga on ka sotsiaalvaldkonnaga seotud seisukohti, mida toetavad ametiühingud: Euroopa Liit peab inimestele tagama töö eest väärilise tasu. Muu hulgas seepärast, et ühine turg töötab ilma ühise sotsiaalpoliitikata halvemini kui võiks.

Euroopa Komisjon mõistab, et siin ei tule toime sekkumata, ja püüab olukorda muuta. Nii kuulutati 2017. aastal välja Euroopa sotsiaalsed õigused, seades esmakordselt ELi riikidele selged sotsiaalsed eesmärgid. „Kui Euroopa Komisjoni praegune president Ursula von der Leyen kandideeris sellele ametikohale,“ räägib Yana Toom, „pooldas ta sotsiaalsete õiguste rakendamist. Nii et ma loodan, et Euroopa Komisjon suhtub Euroopa alampalga küsimusse täie tõsidusega.“

Veebikonverents „Euroopa alampalk: pro ja contra“ toimub Delfi portaalis teisipäeval, 27. oktoobril. Algus kell 18.00. Konverentsil osalevad Euroopa ja Eesti poliitikud, ametiühingute ja tööandjate esindajad. Ürituse käigus saab esitada küsimusi. Ootame teid!

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias