Alkoholi aastakonverents: Eestis on Pärnu linna jagu rahvast alkoholist sõltuvuses

 (42)
Shoot
Foto on illustratiivneFoto: Ilmar Saabas

Kui alkoholi tarvitamine ühiskonnas väheneb, paraneb kõigi heaolu ja turvalisus. Seda ülesannet ei saa siiski panna vaid tervishoiusektorile, panustama peavad nii poliitikakujundajad, riigiasutused, kaupmehed kui ka iga inimene ise, ütles Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer täna toimunud alkoholi aastakonverentsil.

Tervise Arengu Instituudi korraldautud konverents „Kuidas tagame järjepidevuse ja terviklikkuse alkoholipoliitikas?“ keskendus Eesti alkoholipoliitikale.

„Ligi kolmandik täiskasvanud eestimaalastest on alkoholi liigtarvitajad. Nende seas on 50 000-60 000 inimest, kes on alkoholist sõltuvuses – see on uue, haldusreformijärgse suure Pärnu linna jagu rahvast,“ ütles Veimer.

Veimeri sõnul on riigi alkoholipoliitika eesmärk selge: kahjusid tervisele ja elude kaotust saame vähendada vaid siis, kui vähendame alkoholi tarvitamist. Täna tarvitatakse Eestis 8,6 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta aastas.

Alkoholipoliitika on toonud uusi algatusi

Veimer lisas, et viimastel aastatel on Eestis lisaks alkoholiaktsiisi tõstmisele juurutatud mitmeid uusi algatusi. Näiteks on aastast 2018 politseil õigus ja võimalus teha testostlemist, et kontrollida alkoholi kättesaadavust alaealistele. Lisaks on kauplustes piiratud alkoholi väljapanekut ning alkoholi reklaamilisele seati rangemad piirid.

Seotud lood:

„Uuringud näitavad, et Eesti elanikud tunnevad muret suure alkoholitarvitamise pärast ühiskonnas ja tegelikult pooldavad piirangutega alkoholipoliitikat. Kodanikujulgust võiks enamgi olla – kui näed kaupluses, et alaealisele müüakse alkoholi, keegi asub purjuspäi rooli või tarvitab iga päev alkoholi, tuleks sekkuda,“ ütles Veimer.

„Viimase kümne aasta jooksul on eestimaalased hakanud aina vähem alkoholi jooma – absoluutse alkoholi tarbimine inimese kohta on selle ajaga langenud ligi 4,5 liitrit. Pikaajaline trend on seega väga hea.“

STATISTIKA

  • 2017. aastal suri otseselt alkoholist tingitud haiguste või õnnetuste tagajärjel 451 inimest.
  • Alkoholist tingitud haiguste tõttu pöördus eelmisel aastal arsti poole 8501 inimest.
  • 90% tapmiste ja mõrvade juhtudest oli üks osapool tarvitanud alkoholi, 70% juhtudest oli alkoholi tarvitanud mõlemad osapooled.
  • 2017. aastal registreeris politsei kokku 5173 mootorsõiduki joobes juhtimist ning purjus juhtide osalusel toimus kokku 182 liiklusõnnetust, milles hukkus 13 ja sai vigastada 233 inimest.
  • 2017. aastal hukkus tuleõnnetuses 27 joobes inimest, 20 joobes inimest hukkus alajahtumise ja 21 kukkumise tagajärjel. 86 enesetapu sooritanud inimest oli joobes.
Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias