Chaga ehk musta pässiku istandusega teenid tulu, aga mets säilib

 (6)
<em>Chaga</em> ehk musta pässiku istandusega teenid tulu, aga mets säilib
Hardi PõderFoto: Allan Leppikson / Reval Foto

Uue kümnendi alguses, kui Eestimaa looduse ja liikide heaolu tagamine on üha kriitilisema tähtsusega, on meie metsade säilimises ja väärindamises astutud jõuline samm tulevikku. Eelmise aasta lõpul alustati Eestisse esimeste chaga ehk musta pässiku kasvanduste rajamisega, mis võimaldab igal metsaomanikul oma kasemetsast ilma seda maha raiumata tulu teenida.

Idee üks autoritest on tunnustatud meditsiiniseente ekspert ja Chaga OÜ projektijuht Hardi Põder, keda seob pikaajaline kogemus maineka Belgia seenelaboriga. „Eestimaa loodus on meie visiitkaart laias maailmas, kuid keskkonnaga seotud probleemid tõstavad üha häälekamalt pead. Peame mõtlema sellele, kuidas säilitada tasakaalu meie metsades,” selgitas Põder ja lisas: „Seetõttu olemegi välja töötanud uuendusliku lahenduse ja pakume esimest korda Eestis võimalust metsaomanikel rajada oma kasemetsa meditsiiniliste seente istandus. Tulu teenimiseks ei pea metsa maha võtma, vaid istutama puudele rahvameditsiinist tuntud tegija chaga. Metsa saab nüüdsest tootlikuks muuta seenekasvatuse abiga.”

Mis kasu saab metsaomanik?

Teatavasti on paberipuu hind viimasel ajal languses. See tekitab omakorda küsimuse, kuidas kasumlikult majandada. Meditsiiniseente kasvatamine võimaldab panna madalama viljakusega kodumaised kasemetsad jätkusuutlikult tulu teenima. Selleks tuleb vähemalt 10 aasta vanustele ja vähemalt 10 cm läbimõõduga kasepuudele „istutada” chaga tüüblid, mis kannavad enda peal chaga niidistikku. Chaga tüübel pannakse kasepuusse puuritud 4 cm sügavusse auku. Augud puuritakse ja tüüblid istutatakse kuni 2 m kõrgusele.

Meditsiiniliste seente istanduste rajamise idee sündis praktilisest vajadusest. Tõrvas asuv pereettevõte Chaga OÜ on Eestis tuntud tegija erinevate loodustoodete valmistamises ja müügis. Nende Chaga eliksiiridest on kujunenud tarbijate hulgas hinnatud tervist toetavad toidulisandid, mis aitavad praegusel viirushaiguste leviku tippajal organismi vastupanuvõimet tõsta.

Tolle eliksiiri valmistamisel kasutatakse lisaks teistele kodumaistele ravimtaimedele, nagu raudrohi, männikasvud ja mesi, musta pässikut ehk chaga’t. Üha kasvav huvi eliksiiride vastu nii kodumaisel kui ka rahvusvahelistel turgudel viis aga Põderi ja tema meeskonna Chaga OÜ-s küsimuseni, kuidas olla kindel, et kvaliteetset toorainet – musta pässikut – jagub ka tulevikus. Nii sündiski koostöö maailma ühe edukaima seenelaboriga Belgias, kuhu saadeti Eestist pärit chaga, mida Belgias seeneniidistiku abiga tüüblitel n-ö paljundatakse. Esimeses etapis istutatakse Eestis 20 000 chaga tüüblit.

Metsadele liiga ei tehta

Põderi sõnul on Eesti maailmas ainulaadne paik, sest sarnaseid kasvutingimusi ega puhast looduskeskkonda mujalt ei leia. See loob ideaalsed eeldused kvaliteetse meditsiiniseene kasvatamiseks ja korjamiseks. „Soome on aastakümneid taolise metsa väärindamisega tegelenud ja metsale ei sünni sellest mingit kahju. Aeg-ajalt küsitakse minult, kas kasepuu sureb, kui tüübel kasvama panna. Soome kolleegide kinnitusel seda ei juhtu, sest chaga kasvab kasepuuga sümbioosis. Ajal, mil kuuleme iga päev uudiseid metsade maharaiumisest, on chaga tüüblite istutamine alternatiivne tulu teenimise võimalus,” ütles Põder. „Võtame kohustuse korjatav pässik saagina tagasi osta. Kasepuud annavad saaki kolm korda iga 5–7 aasta tagant ja esimest korjet saab teha viis aastat pärast tüüblite paigaldamist,” selgitas Põder.

Põderi kinnitusel antakse metsaomanikele ka täielik kasvugarantii, mis tähendab, et kui chaga tüübel mingil põhjusel kahe aasta jooksul kasvama ei lähe, istutatakse tasuta uus tüübel ja viiakse läbi kvaliteedikontroll iga kahe aasta tagant.

Tule infopäevale

Möödunud sügisel alustas Hardi Põder infopäevade korraldamisega eri Eesti paigus, et kõik meditsiiniseente istanduse rajamise vastu huvi tundvad metsaomanikud saaksid praktilise koolituse sellest, kuidas tüüblite paigaldamine päriselt välja näeb.

Näiteks ütles Taavi Ehrpais, üks esimesi metsaomanikke, kes otsustanud säärasel moel kasemetsa väärindada ja chaga oma puudele istutada, et taoline algatus tuli talle esialgu üllatusena. „Meditsiinimaailmas on chaga tuntud tegija ja selgus, et selle kasvatamine annab metsas tegevust ajal, mil muud toimetused on pausil,” nentis Ehrpais. „Kindlust chaga kasvatamist omal käel proovida andis idee algatajate lepinguga võetud kohustus saak kokku osta. Kuna seenekasvatuse tutvustajad on toidulisandite tootmises tuntud tegijad ja pikas perspektiivis vajavad nad toorainet uute turgude nõudlusega toimetulekuks, otsustasin seda proovida.”

Infopäevade toimumise kohta saab teavet aadressilt chagahealth.eu/chaga-kasvatus ja osalema on oodatud kõik, kes vähegi Eesti metsade väärindamise vastu huvi tunnevad.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias