Eesliini vabatahtlikud avaldavad: milline oli olukord Saaremaa välihaiglas ja kuidas nad abiks olid

 (1)
Eesliini vabatahtlikud avaldavad: milline oli olukord Saaremaa välihaiglas ja kuidas nad abiks olid
Erakogu

COVID-19 viiruse kiire ja etteaimamatu leviku tõttu kehtestati eriolukord ning mitmed ennetavad meetmed. Inimestel paluti võimalusel kodust mitte lahkuda ning maad võttis üldine teadmatus tuleviku ees. Ometi leidus neid inimesi, kes vaatamata olukorra keerukusele otsustasid vabatahtlike andmebaasi ehk VAABi kaudu minna abi vajavatele haiglatele appi.

Oma kogemust Saaremaale appi minekust jagavad sisehaiguste eriala resident Anna-Kaisa Veetamm ja õenduse 4. kursuse üliõpilane, psühhiaatriakliiniku abiõde Vladimir Siltsenko.

Siltsenko tundis, et peab Saaremaa olukorra leevendamiseks oma panuse andma, kuna oli pooled oma õpingute jooksul tehtud praktikatest sooritanud just Kuressaare Haiglas. Ta liitus VAABi üleskutsega toetamaks Kuressaare Haigla Covid-4 osakonda.

Veetamm, kes viibib praegu lapsehoolduspuhkusel ega oma hetkel muid tööalaseid kohustusi ning otsustas Kuressaare välihaiglale appi minna kohusetundest arstina oma tööd teha ja aidata. „Olen noor ega kuulu ka muul moel haiguse riskigruppi, samas tean, et maakonnahaiglates töötavad arstid on sageli eakad inimesed, keda peaksime hoidma ja kaitsma koroonaviiruse eest nii palju kui võimalik,“ sõnas Veetamm.

Seotud lood:

Koostöö ja uued kogemused

Mõlema vabatahtliku sõnul oli töö hästi korraldatud ning kõik vajalikud töö- ja kaitsevahendid olid olemas. Nii haigla kui ka välihaigla meeskonnad adusid üheselt isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite kasutamise tähtsust ja kasutasid neid järjepidevalt. Siiski oli koroonaviirusega seotud töö iseloom väga erinev tavalisest haiglatööst pakkudes seega uusi kogemusi.

„Osa esimesest vahetusest kulus osakonna töökorraldusest ja oma ülesannetest aru saamisele, sest uut informatsiooni tuli korraga palju. Paras tegu oli ka kaasvabatahtlike nimede ja laupade-silmade kokkuviimine, muud kaitseriietuse alt väga ei näinud. Edaspidi rütmi kätte saades sulandusin hästi osakonna töösse, kaastöötajad aitasid ja toetasid üksteist, tuletasid aeg-ajalt meelde, et söögi pausil peaks ka käima. Töövahendid olid ka alati olemas. Üldiselt tundus, et osakond oli kõvasti kauem koos olnud kui need nädalad, mis ta tegelikult oli,“ muljetas Siltsenko.

„Välihaiglas töötamise kogemus oli mulle uus. Välihaigla on Eesti Kaitseväe meditsiiniüksus, seega on töörutiin seal hästi struktureeritud ja organiseeritud ja see meeldis mulle väga - igal inimesel oli oma kindel roll ja tööülesanded, kõik toimis nagu kellavärk, polnud mingit nö halli tsooni, et tekiks küsimus, kes selle või tolle ülesande peaks täitma. Samuti olid tööl logistilistes ülesannetes ja toeks ajateenijad, kes olid asendamatud ja väga tublid noored mehed,“ rääkis Veetamm.

Töös oli ka eripärasid, näiteks ei olnud Veetamme sõnul võimalik kasutada kõiki tavapäraseid diagnostika meetodeid, mida ta igapäevases töös on harjunud kasutama. Lisaks pöörati suurt rõhku isikukaitsevahendite kasutamisele. Veetamm sõnas: „Minu jaoks oli uus kogemus, et patsiendi juurde pääsemiseks kulus aega ja kuna tegu on nakkushaigusega, siis palatites tuleb käia nii vähe kui võimalik. Ehk alati tuli läbi mõelda, miks palatisse mindi, et seal olles kõik süsteemselt ära teha, mis vaja, sest 10 minuti pärast uuesti palatisse minna ei saanud. Palatis patsientide juures olid pidevalt õed või parameedikud, keda ma samuti siinkohal väga kiidaks. Nad olid äärmiselt professionaalsed ja mul tekkis kiiresti nende suhtes suur austus ja usaldus, mis tegi koostöö väga meeldivaks.“

Tänulikkus ja rahulolutunne

Vabatahtlikuks olemise juures mängivad suurt rolli tegevusest saadav rahulolutunne, kogemus ning tänutunne nende poolt, kellele appi minnakse. Siltsenko sõnul tekitas Saaremaal vabatahtlik olemine temas valdavalt positiivseid tundeid. „Näha patsiente paranemas ning nende tänu abistamise ja lihtsalt seal olemise eest andsid tunnistust, et oleme õiges kohas ja teeme õiget asja. Haiglas ja selle ümber toimuv – välihaigla, kiirabi- ja haiglatöötajad, panid tundma, et see kõik on üks kollektiivne jõupingutus,“ ütles Siltsenko.

Veetamm on noore arstina väga rahul, et tal tekkis selline võimalus saada kogemusi nii välihaiglas töötamisest kui koroona viirusega rinda pistmisest: „Olles Saaremaal ei kahetsenud ma kordagi, et läksin ja osalesin. Ma sain palju uusi kogemusi, teadmisi, tutvusi, kuid mis kõige tähtsam, ma sain rahulolutunde, et mina saan midagi ära teha võitluses koroonaviiruse vastu ja ma saan omalt poolt olla abiks neile, kel seda vaja on.“

Kas ja miks võiksid inimesed vabatahtlikuna VAABi üleskutsetega liituda?

Positiivsed hetked annavad jõudu. „Kohalikega vesteldes oli tunda, et nad on väga tänulikud inimestele, kes on Saaremaa inimestele appi tulnud. See tekitab alati hea tunde, kui sinu tööd väärtustatakse ja tänatakse,“ ütles Veetamm.

Veetamme sõnul oli ka temal hetki, kus ta kahtles, sest arvestama pidi võimalusega, et võib ka ise haigestuda ja ka pereliikmeid hiljem nakatada. Siiski on ta veendunud, et tegi õigesti ja soovitab seda ka teistele: „Ma soovitan inimestel panna end kirja ja reageerida üleskutsetele, kellel see vähegi on võimalik, sest Eesti on nii väike, et loota ja mõelda, et "ah küll keegi teine nagunii läheb ja teeb" on vale, sest meil ei ole sageli inimesi võtta. Samas ei saa loota, et inimesed panevad end kirja või annavad üles vaid sisemisest põlemisest või arstide näitel, antud Hippokratese vandest, vaid riigi poolt makstav töötasu vabatahtlikele tehtud töö eest on samuti oluline.“

Ka Siltsenko on kogemusega rahul ja usub, et sellised kogemused tulevad kasuks: „Soovitaksin enda kolleegidele taolistele abikutsetele vastata, sest see annaks võimaluse näha ennast ning oma võimeid väljaspool igapäevaseid toimetusi. Saaremaa ja varasemate vabatahtlik olemise kogemuste põhjal saan öelda, et enamasti tulevad üleskutsetele appi sarnaste väärtushinnangutega ning motiveeritud inimesed, kellega on tore koos töötada. Sama tähtis on ka võimalus abivajajatega tegeleda, nende olukorda leevendada ja ühiskonnale tükikese endast anda.“

Vabatahtlikuks olemine annab rohkem, kui esmapilgul tundub

Mis annab suuremat rahulolu, kui tunne, et Sind ja Su tegevusi väärtustatakse ja hinnatakse? Vabatahtlikuna saad panustada ühiskonda ja tunda sellest tõelist naudingut. Sellele lisanduvad uued tutvused, kontaktid, kogemused ja teadmised. Mugavustsoonist välja astumine arendab paindlikkust, annab võimaluse ennast ja oma teadmisi proovile panna ning aitab ka iseennast paremini tundma õppida. Olenevalt väljakutsest võib sattuda kohtadesse, kuhu muidu ehk ei satuks.

Avatud olekuga jõuab elus rohkem. „Vabatahtlikuks käimine annab võimaluse eneseteostamiseks, näha ja tunda erinevaid (töö)keskkondi, kohtuda erinevate inimestega, kellega ehk igapäevaelus kokku ei juhtuks ning saada osa suurematest ja väiksematest toredatest hetkedest,“ rääkis Siltsenko.

VAAB on kommunikatsiooniplatvorm, mis viib kokku tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna väljaõppega inimesed ja organisatsioonid. Platvormil vahendatakse nii vabatahtlikke üleskutseid kui ka tasulisi abipakkumisi. www.vaab.ee.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias