Eesti elanikud hakkasid mais taas sagedamini ostlema


Kaardimakse
KaardimakseFoto: Priit Simson

Eriolukord jättis tugeva jälje Eesti elanike ostukäitumisele ja tehingutele sularahaga. Eriolukorra meetmete leevendamise toel hakkas mais tavapärane elu küll vaikselt tagasi tulema, kuid kaardimaksete ja sularaha väljavõtmise maht pole veel täielikult taastunud.

Eesti kaardimaksete maht muutus eriolukorra ajal küllaltki sarnaselt kogu euroala näitajatega: märtsi lõpus ja aprilli alguses oli riigisiseste kaardimaksete maht mujalgi Euroopas hinnanguliselt kolmandiku võrra väiksem kui aasta tagasi. Mai esimese poole näitajad on seevastu kosumas.

Kaardimaksed Eestis

Kuigi mais kasvasid Eesti elanike kaardimaksete näitajad nädalast nädalasse üha enam ning maksete arv oli ligi kolmandiku ja käive veerandi võrra suurem kui aprillis, siis eelmise aasta näitajateni need veel ei küündinud. Mais tehti päevas keskmiselt 718 000 kaardimakset ehk 19% võrra vähem kui aasta tagasi. Kaardimakseid tehti keskmiselt päevas 13,2 miljoni euro eest ehk 10% võrra vähem kui aasta tagasi. Aprillis, mil Eesti elanike kaardimaksed olid eriolukorrast väga tugevalt mõjutatud, jäi nende arv 37% võrra väiksemaks kui aasta varem ja käive oli 28% tagasihoidlikum.

Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. Eriolukorra ajal, kui turistid enam Eestisse ei pääsenud, langes väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neli korda vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga.

Seotud lood:

Mai teises pooles tegid välismaalased Eestis oste aprilliga võrreldes juba kaks korda enam, kuid eelmise aasta maht jäi veel püüdmatuks (aasta tagasi tegid välismaalased aprillis-mais Eestis keskmiselt 53 000 ostu päevas).

Eesti elanike kaardimaksed välismaal

Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama. Aasta tagasi mais tegid eestlased välismaal keskmiselt 82 000 kaardimakset päevas, sel aastal 45 000 kaardimakset ehk 45% võrra vähem.

Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas ehk 54% võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,4 miljoni euro eest. Aprilli ja mai näitajad on küllaltki sarnased, küll on aga erisusi riikide kaupa, mis on tingitud piiride järkjärgulisest avamisest.

Eriolukorra ajal tehti kaardimakseid kõige enam Soomes (36% kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest), Iirimaal, Rootsis ja Suurbritannias. Soomes ja Iirimaal tehtud kaardimaksete osas on muutus tavaolukorraga võrreldes võrdlemisi tagasihoidlik, mis on ilmselt seotud sellega, et nendes riikides töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.

Erinev on olukord riikides, kus eestlased käivad pigem turismireisidel või ostude tegemise eesmärgil. Eriti silmatorkav on Läti näide, kus piiride sulgemine vähendas Lätis tehtud kaardimaksete arvu aprillis eelmise aastaga võrreldes viis korda. Piiride avamisel aga hakkas ostude arv taas kiirelt kasvama: aprilli alguses tehti Lätis 2100 kaardiostu päevas, mai teises pooles juba 6400 ostu.

Ostud e-poodidest

Palju räägitud e-(toidu)poodide koormuse kasvu eriolukorras kinnitab ka pankade maksestatistika. Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive kasvas aprillis eelmise aastaga võrreldes 31%. Mais, mil inimesed käisid üha rohkem kauplustes kohal, oli kasv aastatagusega võrreldes 24% ja e-poodidest osteti pisut vähem kui aprillis.

Aprillis ja mais tehti Eesti e-poodidest oste keskmiselt 2 miljoni euro eest päevas, aasta tagasi 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorra ajal vähenes välismaa poodidest tehtud ostude käive umbes kolmandiku võrra.

Sularahatehingud pangaautomaadis

Sularahaautomaatidest võtsid Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorra alguses tavaolukorraga võrreldes tunduvalt vähem sularaha välja: tehingute arv oli aprillis 42% võrra ja käive umbes veerandi võrra väiksem kui aasta varem.

Mais aga näitajad tõusid: sularahaautomaatidest võeti sularaha välja keskmiselt 70 000 korda päevas, kokku 9 miljoni euro eest. Eriti silmatorkav oli tõus mai alguses, mis on ilmselt tingitud sellest, et sellesse perioodi jäi suure osa elanike palgapäev ja ka pensione maksti siis välja. Eelmise aasta maikuu näitajad ei ole sellegipoolest veel saavutatud – aastatagusega võrreldes on tehingute arv 25% võrra ja käive 18% võrra väiksem.

Ka sularaha sissemakse tehingute arv vähenes eriolukorra ajal märgatavalt: aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 3,5 miljon eurot, mais seevastu 4,4 miljonit eurot. Mai näitaja jääb siiski alla aastatagusele, mil kontole pandi 5,8 miljonit eurot.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias