Psühholoogia ja käitumisökonoomika uurijad juhivad tähelepanu, et inimesed ei ole alati ratsionaalseid ega tee oma valikuid teadlikult ja kaalutletult. Näiteks teame, et peame trennis käima ja tervislikult toituma, kuid sageli juhtub, et läheme kergema vastupanu teed. Jääme enda mugavustsooni ning valime trenni ja köögiviljade asemel diivanil pikutamise ja kiirtoidu. Inimestel on raske ennast kontrollida, meil on kiusatused ja kired, me hoolime rohkem tänasest heaolust, kui sellest, mis on kauges tulevikus.

„Sama on ka meie finantskäitumisega. Rahvusvaheliste uuringute järgi oleme finantsteadmiste poolest esirinnas, kuid kui vaadata kogu elanikkonna käitumist, siis oleme paraku viimaste seas. Teisisõnu me teame, kuidas arvutada intressi, teame, et mustadeks päevadeks on vaja säästa, kuid sellest hoolimata eelistame elada pigem tänases päevas ning mitte mõelda võimalikele raskustele tulevikus,“ rääkis EBSi ja Tartu Ülikooli külalislektor ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu.

Inimesed on liiga enesekindlad

Ent mis õigupoolest kallutab inimesi ratsionaalsest käitumisest kõrvale? Riitsalu tõi välja kaks põhilist põhjust. Esiteks on meil probleem enesevalitsemisega ning meid juhivad tihti emotsioonid ja kired. Teiseks oleme me liialt enesekindlad ning alahindame võimalust halbadeks sündmusteks. Näiteks sisendame endale: „minuga ei juhtu õnnetust, mul pole elukindlustust vaja“, või: „ma ei kaota tööd ja mul pole mustadeks päevadeks vaja raha koguda“. Lisaks kallutab meid liigne optimism: “küll ma kuidagi ikka saan nii korraldada, et elan pensionipõlves Balil!”

Suureks mõjutajaks on ka oskus lükata tänased kohustused homse varna. Sageli õigustame end ja leiame hulgaliselt vabandusi asjade edasilükkamiseks: “hakkan sellega tegelema järgmisel kuul / siis, kui mu palk tõuseb / siis, kui mul on rohkem aega / siis, kui hakatakse paremaid teenuseid pakkuma“ jne.

Millest ja kuidas õigupoolest alustada?

Selleks, et mugavustsoonist välja astuda ja enda tegevusetusele põhjenduste otsimise asemel tegutsema asuda, on vaja astuda üheksa järgmist sammu. Riitsalu soovitab alustada kohe.

1. Sea endale konkreetsed eesmärgid. Need peavad olema isiklikult olulised, selged, mõõdetavad ja ajaliselt piiritletud. Näiteks kogun 1. septembriks 200 eurot, et osta matkasaapad. Selleks panen mais, juunis, juulis ja augustis 50 eurot kõrvale. Konkreetne ja selget kasu näitav eesmärk on motiveerivam kui otsus lihtsalt vähem kulutada.

2. Anna teistele lubadus, et tegutsed oma eesmärkide suunas. Räägi eesmärkidest lähedastega ja luba need täita.

3. Koosta tegevuskava. Pane kirja, mis ajaks ning mida sa täpselt teed.

4. Sõnasta rakendamise kavatsus kasutades lauset „kui……, siis…….. .“ Näiteks „Kui töötasu laekub, siis kannan kohe säästuarvele 100 eurot.”

5. Tee plaan juhuks kui ebaõnnestud. Pane kaotuste vältimine enda kasuks tööle ja vali iseendale “karistus”, kui eesmärk jääb saavutamata. Näiteks „Kui mul ei õnnestu oma lubadust täita, siis loobun kuuks ajaks maiustuste ostmisest.”

6. Jaga suure eesmärgi poole liikumine konkreetseteks, kergesti hoomatavateks ja lihtsasti teostatavateks tükkideks.

7. Sea endale meeldetuletused. Näiteks pista rahakoti vahele meeldetuletavad sildid, kus on eesmärgid kirjas.

8. Visualiseeri oma eesmärk! Näiteks, kui oled otsustanud koguda raha järgmisel suvel Itaaliasse sõitmiseks, siis rahakotti pandud foto sihtkohast aitab emotsiooniostudele vastu seista.

9. Kasuta erinevaid rakendusi. Proovi mobiiliäppe või internetipangas olevat rahaplaneerijat, mis aitab sul rahaasju paremini hallata.