Eesti Arstide Dietoloogia Seltsi esinaine Liidia Kiisk jätkab õpetlike nõuannetega: “Liigse lisatud suhkrute tarbimine võib põhjustada toidusõltuvust. Täiendavalt saadakse ka rasvu ja soola sisaldavaid toiduaineid, mis annavad hea maitseaistingu ja tekitavad kiiresti täiskõhutunde. Teadlik toitumine ja liikumine juba lapseeast alates aitab ennetada ülekaalu, rasvtõve, kõrgvererõhuhaiguse, diabeedi, südame- ja neeruhaiguste, luu- ja liigesehaiguste, kasvajate, vereloomehaiguste, silmahaiguste ning söömishälvete väljakujunemist.”
Rohkem tähelepanu pakenditel olevale infole ja koostisainetele
Tartu Ülikooli emeriitdotsent Mai Maser rõhutab toitumisalase info olulisust: “Kauplusest ostame toitu, mitte üksikuid toitaineid. Sellepärast on päris oluline kaupade pakenditele kirjutatud toitumisalane info. Selles on erinevate toitainete – süsivesikud, valgud, rasvad, sool sisaldus 100 grammis tootes.
Mõte on selles, et ostja ei teeks oma valikut ainult ühe toitaine põhjal. Mõnikord on pakendil lisaks välja toodud, kui palju sisaldab üks toidu- või joogiportsjon toiduenergiat või teatud toitaineid ja kui suure osa moodustab see soovitatavast päevasest kogusest.“
Tagli Pitsi sõnul tasub siinkohal märkida, et need arvud, millega EL-üleselt pakenditel võrreldakse, on võrdluskogused, mis ei ühti sugugi alati riiklike toitumissoovitustega. Näiteks pea kõikides riikides on soovituslik päevane D-vitamiini kogus 10 mikrogrammi päevas, kuid võrdluskogus, millega pakendil võrreldakse, on 5.
Eesti Arstide Dietoloogia Seltsi esinaine Liidia Kiisk võrdleb toidusedeli koostamise oskust kirjaoskusega, mille õppimisega tuleb alustada juba lasteaias. “Teadlik valik tingib ka vajaliku toidukraami ostu. Toidu koostis ja koostisainete loetelu on vajalik sobiva toidusedeli koostamisel nii toitlustajale kui ka perele.”