Levinud on ka investeerimisplatvormid, millel on ilusad veebilehed ja tootlusnumbrid ning millel tunduvad olevat korralikud referentsid, aga tegelikult on tegu pettusega.
Kuidas end selle eest kaitsta? Kontrollige väga põhjalikult tausta, vaadake, kes on teenuse pakkujad, kas neil on selles riigis tegevusluba, kus nad väidavad end tegutsevat ja kas tooted ja projektid, mida pakutakse, on päriselt olemas.
Laenupettused
Laenupettuste ohvriks satutakse erinevalt – näiteks on veebis üleval bännerid reklaamidega, kus lubatakse soodsa intressiga ja kiirelt laenu. Ohukohaks on aga see, et veebikeskkonnas tuleb täita vorm ja tihtipeale anda ka oma andmed kellegi kätte.
„Seejärel tuleb üsna kiiresti positiivne vastus, aga selleks, et laen kätte saada, on vaja maksta teatud tasud. Lisaks võidakse küsida teenuse pakkumise eest ka ettemaksu. Korrektne finantseerimisasutus ei küsi selliseid ettemakse ja see peaks punase tule põlema panema,“ rõhutas Vahtra, kes soovitas alati enne selliseid käike teha ära kodutöö ja uurida, kas asutusel on tegevusluba. Vastasel juhul kantakse raha kellelegi, keda pole tegelikult olemas ja inimene jääb rahast ilma.
Pangakaardipettused
Väga levinud on ka pangakaardipettused. Kelmid ahvatlevad inimesi silmatorkavate veebireklaamidega, mis lubavad korralikke soodustusi erinevatele toodetele, näiteks iPhone’idele, MacBook’idele või tuntud brändi prillidele.
„Kui inimene lehele läheb, siis ta näeb, et alles on vaid kaks telefoni ja keegi samal ajal juba ostab ühte neist. Nii kiirustatakse ohvrit ostuotsust tegema, raha läheb kaardilt maha, aga kaup ei jõua kunagi kohale,“ tõi Vahtra näite.