Eksperiment: kas ligi 1000 eurot kuus teeniv kahe lapsega üksikema suudab aasta lõpuks säästa 1300 eurot?

 (182)
Euroraha
EurorahaFoto: Sven Arbet

Laenukooli blogi kirjutab Kadrist, kes muljetab oma säästmisprojektist. Kadri soovib muuta oma kulutamisharjumusi ning on võtnud endale eesmärgiks koguda aasta lõpuks 1300 eurot, pannes iga kuu raha kõrvale. Kuna Kadri on üksikema, siis nõuab see projekt temalt suurt pingutust. Eriti, kuna tema teel ilmnes ka mõningaid komistuskohti. Kuidas Kadril läks, saate lugeda allpool.

Tere, minu nimi on Kadri. Olen üksikema, kes elab koos kahe väikelapsega, neist üks 6-aastane ja teine 3-aastane. Minu sissetulek on 1200 eurot kuus, millest lähevad maha maksud. Kontole laekub 1025,44 eurot, lisaks saan ka peretoetust 120 eurot kuus. Kokku on kolmeliikmelisel perekonnal kasutamiseks 1145 eurot. Laste isa mind rahaliselt ei toeta.

Elan uusehitises asuvas kolmetoalises korteris, mille laenumakse on 400 eurot kuus, lisaks kommunaalid, internet ja televiisor kokku ca 200 eurot. Autot perel pole. Peamiselt sõidame ühistranspordiga, kuid vahel kasutab pere ka Bolti. Lasteaia kohatasu on 61 eurot lapse kohta, ehk 122 eurot kuus. Tavakuudel kulub mul lastega terve palk ära ja uue kuu alguses enne palgapäeva laiutab kontol tühjus. Sääste mul ei ole.

Koostasin endale eelarve selliselt, et mulle laekuvast 1145 eurost kulub püsikuludele 745 eurot. Summad on ümardatud ülespoole, et oleks visuaalset lihtsam arvestada ja tekiks ka pisike puhver, kui mõni kulu tuleb suurem (nt korteri kindlustusmakset maksan 1 kord aastas).

Seotud lood:

Elamiseks jääb seega ümmarguselt 400 eurot, mis tavaolukorras kõik ära kulub. Nüüd olen võtnud eesmärgiks hakkama saada veerandi võrra väiksema eelarvega ning hakata säästma 100 eurot kuus. Jaanuarikuus võtsin alles hoogu ning seetõttu algab säästmisprojekt veebruarist. Aasta lõpuks on plaan kõrvale panna 1300 eurot, sest suvekuudel on korteri kõrvalkulud veidi soodsamad ja siis tahaksin säästa lausa 150 eurot kuus. Sisimas on lootus, et äkki õnnestuks ümmargune 1500 eurot aasta lõpuks kõrvale panna, kuid see tähendaks, et hakkama peaks saama 250 euroga kuus, mis praegu tundub üsna utoopilisena. Mõte on ka sorteerida oma kappe ning realiseerida seismajäänud kasutuseta asju, et teenida lisaraha, mis läheks otse säästukontole.

Planeerimine

Juba jaanuaris hakkasin tegema ettevalmistusi veebruari saabumiseks. Siiani käisin alati ise poes, reeglina koos lastega. Ostukäitumist analüüsides selgus, et iga poeskäiguga ostsin ka midagi lastele (mõni raamat, mänguasi või maiustus) ja tihti ka endale midagi plaanivälist. Samuti on mul komme osta soodushinnaga tooteid varuks ette (nt praegugi on nõudepesuvahendeid kodus mitu pudelit ootamas).

Seega esimese suure muutusena otsustasin, et ma enam poodi ei lähe, vaid tellin korra nädalas kaupa e-poest. Jaanuaris sai tehtud kontod kõikide toidupoodide veebikauplustesse. Esimesed tellimused tegin juba jaanuaris ning selgus, et kaupade hinnad on väga erinevad. Kui ma varasemalt hindu sedasi ei vaadanud, siis nüüd märkasin, et mõne tavapärase toidu hinnavahe võib olla üsna märgatav. Näiteks üks pere suure tarbimisega artikkel, 500-grammine Alma hapukoor on tavahinnaga nii 89 kui 99 senti, tulenevalt kauplusest. Tasub pilk peal hoida ka sooduspakkumistel, sest selliselt võivad olla hinnavahed ostukorvilt vägagi suured. Ladusin ostukorvi täis ja hindasin selle maksumust. Seejärel käisin korvi veelkord läbi ja märkisin üles, kust saab mida soodsamalt. Plaan on osta erinevatest poodidest kaupa, oluline on ka järgida seda, et millisest summast alates on kojuvedu tasuta. Nädalane toidukorv siiski ületab ka kõrgemad miinimumsummad.

Selgitasin säästmisplaane ka lastele. Ilmselt nad veel päris täpselt küll aru ei saa, kuid mõlemad noogutasid innukalt kaasa ning lubasid, et nemad on ka emale abiks ja hoiavad raha kokku ega osta maiustusi ning mänguasju „enam üldse“. Elame-näeme!

Säästmisega alustamine – esimene nädalavahetus 1.-3.veebruar

Toit sai tellitud juba nädala alguses nii Selverist kui Coopist (tulenevalt sellest, mida ühest või teisest poest soodsamalt sai) ja saabus vastavalt 28. ja 31.jaanuaril. Seega osa esimese säästunädala söögist läks siis eelneva kuu eelarvesse. Coopi tellimus summa oli 21 eurot ja Selveris 42 eurot. Kokku 63 eurot, kuid seda siiski ma ei arvesta seda terves ulatuses veebruari kuludesse, sest osaliselt on juba see konsumeeritud. Jagasin summa koefitsendiga 2/3 ehk siis veebruari eelarvesse panen 42 eurot. 1/3 sai juba tarbitud jaanuari viimastel päevadel.

Selveri ostukorv oli kallim seetõttu, et miinimumsumma, millega kojuvedu tasuta saab, on 40 eurot. Seevastu Coopil on see 25 eurot. Kui aga maksta Säästukaart Plussiga, siis läheb ostukorv lõpus soodsamaks ning ost võib jääda alla 25 eurogi. Selverist sai ostetud ka endale šampoon ja palsam, nendele kulus 13,98. Samuti sai ostetud nõudepesumasina kapslid (48tk hinnaga 5,99 – valisin selle, millel oli soodushind).

Käisin ka poes (jah, füüsiliselt), sest vanaema ostis lastele Maxima kleepsuraamatu ja nüüd on meil kohustus käia Maximas poes, et saada kõik 100 kleebist kokku. Üritan siiski lastega poodi minemist endiselt vältida. 3.jaanuaril läks nädala toiduvaru kokku 37,54. Ostsin kõike elementaarset – piim, hapukoor, puuviljad (pirnid, õunad), kurki, tomatit, külmutatud juurvilju, kanapalle, viinereid, leiba, juustuvorsti, kaks purgisuppi ja võid.

Esimene täisnädal 4.-10.02.

Esimene täisnädal tõi kaasa endaga erakorralise sissetuleku, kuid kohe samaaegselt ka suure libastumise. Teisipäeval müüsin maha lastevankri, mis on seisnud juba pikemat aega panipaigas ja kasutamist pole leidnud. Panin kuulutuse Facebook’i müügigruppi üles ja 200 euroga leidis käru endale uue omaniku. Arvestades minu 300-eurost kuueelarvet, oli lisasissetulek muljetavaldavalt suur. Kahjuks kaasnes sellega aga koheselt samal päeval ka esimene suur tagasilöök. Arvestades suuri allahindlusi, mis tuleb tunnistada, on mulle suurimaks nõrkuseks, siis saigi päris suur osa sellest summast ehk lausa 132,13 lihtsalt ära kulutatud.

Toidupoes läks ka priiskamiseks – nädalaga sai kulutatud lausa 118 eurot. Sellest emotsiooniostudeks läks 55 eurot. Ostetud on nii kooke, jäätist, pizzat, saiakesi kui ka komme. Tuleb tunnistada, et ostsin ka lastele mingeid multikategelastega makarone, mis maksid 3 korda rohkem kui tavalised sarvekesed. Nii palju siis säästmisest ja mõistlikkusest. Täitsa piinlik ja häbi on, sest esimese kümne päevaga on kulunud juba 287,74 eurot, mis tähendab, et eelarve on lõhki. Kuna jaanuari kulu, mille arvestasin veebruarisse oli 42, siis oleks pidanud saama hakkama 252 euroga. Seega olen juba 35 eurot miinuses. Samas on külmkapp aga nüüd puupüsti täis ja kui arvestada seda, et osta juurde oleks vaid tarvis elementaarset (piim, leib jne), siis peaks saama nn 300 euroga ajavahemikul 1.-28.02 hakkama. Eks see enesepett ju ole, aga esimene kuu, äkki annan endale andeks. Jääk siis 12,26 eurot.

Esimese kümne päeva statistika: toidule on kulunud 155,61 ehk 54,1% (sellest kolmandik on läinud emotsiooniostudele, mida üldse poleks tarvis olnud). Riietele (lastele järgmiseks aastaks talveriided) on kulunud 132,12 ehk 45,9%.

Sellest kuust on alles veel jäänud 18 päeva (õnneks on lühike kuu) ja eesmärk on hakkama saada 12,26 euroga. Nii oleks võimalik panna kõrvale sel kuul, nii juba teisele kontole kantud 100 eurot palgast, kui ka 150 eurot vankrimüügist. Samas ilmselt päris 12 euroga 18 päeva üle ei ela, sest olgugi, et praegu külmkapp on pilgeni täis, siis värsket kraami ja piima-leiba on siiski vaja soetada. Sellest tulenevalt kandsin sellel nädalal lisaks 100 eurot vankrimüügist saadud raha ja jätsin kasutamiseks rahakotti 70 eurot ja 26 senti. Pangakaardi võtsin rahakoti vahelt ära, nüüd arveldan sularahas ja seda mul lihtsalt rohkem rahakotis ei olegi.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias