Eluohtlikud rumalused, mida Eesti inimesed külmaga oma kodude kütteseadmetega korda saadavad

 (17)
Õru vald
Foto: Ilmar Saabas

Krõbedamad külmad on meie talves üsna haruldased, mistõttu ei osata enam neid karta ega nendeks valmis olla. If Kindlustuse kliendid on viimasel ajal hädas olnud erinevate külmast tingitud probleemidega. Kindlustusfirma annab nõu, kuidas oma kodu külma eest kaitsta.

Kõige sagedamini üllatab koduomanikke külmunud torustikud, jäätunud vihmaveerennid ning erinevad kütmisega seotud probleemid.

If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Piret Jõhviku sõnul on väga oluline, et inimesed ei hakkaks liigse kuumusega külmunud torusid sulatama, kütaksid ahju ettevaatlikumalt ning hoiaksid vihmaveerennid puhtana.

„Meil on olnud mitmeid juhtumeid, kuidas leeklambi ja kuumafööniga torude sulatamine on lõppenud tulekahjuga – kindlasti ei tohi hoones torusid elusa tulega sulatada. Samuti on kahjusid põhjustanud jääd täis vihmaveetorud, mis liigse raskuse tõttu maja küljest lahti tulevad ning vahel ka osa katusest kaasa haaravad. Lisaks panen ahjuküttega majas elavatele inimestele südamele, et ahju ette ei tohi ladustada kergesti süttivaid esemeid ning ka väga krõbeda külmaga tasub kütta mõistlikkuse piires vastavalt küttekeha taluvusele,“ lisas Jõhvik.

Viis meeldetuletust kodu kaitseks:

1. Ära mine leeklambi ja fööniga külmunud torusid lahti sulatama isegi siis, kui oled nii käitunud 20 aastat ja midagi ei ole juhtunud. Ühest juhtumisest piisab kodu hävimiseks.

Seotud lood:

2. Püüa vihmavee süsteemid puhtana hoida, et sinna ummistust ei tekiks, mis külmaga ära jäätub. Kui aga vesi on rennides juba jäätunud, siis on tõenäoline, et kevadisema sulailmaga võib sulavesi maja konstruktsioonidesse tee leida. Samuti on oht, et jäätunud rennid hoone küljest lahti tulevad ning ka osa katusest kaasa võtavad.

3. Hoia periooditi omapäi jäetud hoonetes +10 kraadist temperatuuri – see ei lase torudel külmuda ning hoiab elamise heas konditsioonis.

4. Küta ahju mõõdukalt vastavalt küttekeha taluvusele. Rusikareegel on – üks sületäis korraga.

5. Hoia ahjuesised puhtad kergesti süttivatest esemetest ning kuum tuhk aseta kuumakindlasse nõusse.

Ühe viimase aja õnneliku lõpuga õnnetuse näite toome aga Tudulinnast, kus jaanuari viimastel päevadel pani koduomanik õhtuseks kütmiseks puud ahju valmis ning lahkus kodust. Õhtul koju naastes aga ootas teda ees tahmakahjustustega ning tugevalt vingu täis kodu. Juhtunud oli see, et eelmisest kütmisest oli ahju jäänud veel kuuma sütt ning see süütas uue valmis pandud ahjutäie.

Kuna siiber oli suletud, siis kogu põlengu suits tuli tuppa ning tekitas tahmakahjustusi terves majas.

Õnneks pääseti seekord väga napilt tulekahjust, kuid tulekahjule iseloomulik lõhn püsib selles kodus veel kaua.

Teine hooletusega seotud viimase aja näide pärineb Tapa Linnast, kus inimene pani kolme toa vahel asuva ahju küdema ning läks siis kööki askeldama. Mõne aja möödudes köögi ust avades leidis ta aga eest juba põlema süttinud toa, mille peale kiiruga õue jooksis. Appi tõtanud naabrid kutsusid kohale päästjad.

Tulekahju sai alguse hooletusest - süttisid ahju küljes rippunud riideesemed ning kilekott koos selle sisuga. Tulekahju levis väga kiiresti üle terve toa ning osaliselt ka teistesse ruumidesse.

Loo moraal seisneb siin selles, et isegi kui olete ahju küljes riideid kuivatanud aastaid ja aastaid, siis ühel hetkel areneb tulekahju meeletu kiirusega.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias