Facebooki reklaami ohvriks langenud autoomanikult üritati üüratute teenustasudega kümme nahka koorida

 (17)
Foto on illustreeriv
Foto on illustreerivVida Press

Facebooki reklaamile "Kirjuta oma auto number ja ütleme teile auto väärtuse" reageerinud autoomanikult üritati välja meelitada üüratut teenustasu lehele klikkimise eest.

Facebookis oli reklaam, mis lubas, et kui kirjutada ankeeti oma auto registrinumber, siis ütleb leht, kui palju auto väärt on. Kuna teenuse tasule ei olnud mitte kuskil viidet, avas pahaaimamatu autoomanik lehe.

Soomes elavale autoomanikule tundus soomekeelne lehekülg täiesti tavaline ning seal oli lahter, mis meenutas Auto24.ee leheküljel olevat ankeeti, kuhu saab kirjutada registrinumbri ning tasuta oma auto arvatava väärtuse teada saada. Nii kirjutaski uudishimulik autoomanik oma auto registrinumbri ja sai vastuse. Veidi hiljem saadeti talle aga vastuse eest arve 150 eurole, mille ta pidi tasuma loetud päevade jooksul.

Arvel oli kirjas, et kui õigeks kuupäevaks pole tasutud, siis lisandub viivis 35 eurot. Ümbrik saadeti Lätist ning arve esitajaks oli Eesti ettevõte Nordicpartner OÜ.

Loe veel

Tarbija pöördus olukorra lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni poole, kuna ta pole nõus antud teenuse eest maksma. Komisjon püüdis välja selgitada lehe omaniku seisukohta, ent kaupleja ei vastanud arupärimisele.

Tarbijavaidluste komisjoni otsus
Komisjon tutvunud põhjalikult dokumentaalsete tõenditega asub seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada.

Leheküljel autohintaarvio.fi võimaldab kaupleja tarbijal sõlmida lepinguid nupulevajutusega, nupp on tähistatud väljendiga Tilaa. Nimetatud nupufunktsiooni all paikneb peenikeses kirjas informatsioon teenuse hinna ja maksekohustuse tekkimise kohta. Komisjoni hinnangul kasutas kaupleja ebaausid kauplemisvõtteid. Tarbijakaitseseadus sätestab, et kauplemisvõte käesoleva seaduse tähenduses on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale või tarbijalt asja ostmisega.

Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauba või teenuse pakkumine peab olema kavandatud ja teostatud nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal.

Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse (edaspidi kaupleja ametialane hoolsus) nõuetega ja seoses mõne kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt selle keskmise tarbija majanduskäitumist, kes selle kauba või teenusega kokku puutub või kellele see on suunatud.

Tarbija majanduskäitumise oluliseks moonutamiseks peetakse sellise kauplemisvõtte kasutamist, millega tunduvalt vähendatakse tarbija võimalust teha teadlik valik ja sellega mõjutatakse tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks
teinud. Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei
oleks teinud.

Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid mh kauba või teenuse peamiste omaduste kohta. Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet mh ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui sellest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning sidevahendiga seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave, mida keskmine tarbija vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks ja sellega on varjatud olulist teavet või esitatud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või mitteõigeaegselt. Lisaks eeltoodule on direktiivis kasutatud eksitava tegevuse määratluse puhul arvesse võetud olemasolevaid teadmisi selle kohta, kuidas teevad tarbijad tavapärases ärikeskkonnas otsuseid. Seepärast on direktiivis selge säte kaubandustavades esinevate olukordade kohta, mis võivad petta tarbijaid „muul moel, sealhulgas oma üldise esitusviisi tõttu”, isegi kui teave on faktiliselt õige. Lähtudes ülaltoodust on komisjon seisukohal, et kaupleja tegevus on eksitav kauplemisvõte, kuna tarbijale ei anta enne lepingu sõlmimist piisavalt teavet teadliku tehinguotsuse tegemiseks.

Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis, ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. Kaupleja tegevuse hindamisel saab lähtuda ka tarbijaõiguste direktiivi sätetest. Tarbijaõiguste direktiivi kohaselt loetakse „kauglepinguks“ sellist kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingut, mis sõlmitakse organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel ilma kaupleja ja tarbija üheaegse füüsilise kohalolekuta, kasutades eranditult kas üht või mitut kaugsidevahendit kuni ja kaasa arvatud ajani, millal leping sõlmitakse. Kaupleja pakub oma teenust elektroonilises keskkonnas ning lepingud tarbijatega sõlmitakse elektroonilisel teel füüsiliselt üheaegselt samas kohas viibimata, seega kohaldub eelnimetatud lepingutele võlaõigusseaduse sidevahendi abil sõlmitavate lepingute regulatsioon. Leheküljel autohintaarvio.fi kättesaadavaks tehtud funktsiooni, millega tarbija edastab nõutud andmed töötlemiseks, ei saa lugeda tarbija teavitamiseks maksekohustusest. Kui tellimuse edastamine eeldab nupule vajutamist või sellesarnast funktsiooni, tuleb nupp või sellesarnane funktsioon tähistada hästi loetavalt ainult sõnadega „tellimus koos maksekohustusega” või mõne muu samasuguse ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse maksta. Kui ettevõtja ei täida nimetatud nõuet, ei ole tarbija lepingu ega tellimusega seotud. Lähtudes eeltoodust ei teki ettevõtjal tarbijale tellimata asja saatmise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise korral tarbija vastu nõudeid. Tarbija vaikimist või tegevusetust ei loeta tarbija nõustumuseks. Komisjoni hinnangul ei ole antud juhul tarbijale sõnaselgelt sedastatud, et nupule vajutamisega kaasneb kohustus maksta. Komisjon on seisukohal, et juhul kui ettevõtja ei ole täitnud seadusest tulenevaid nõudeid maksekohustusest teatamisel, ei ole tarbija kaupleja lepingute ega tellimustega seotud ning kauplejal puudub alus mistahes nõuete esitamiseks.
Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias