FOTOD | Eesti inimestel pole prügi sorteerimisest aimugi! Vaata, mida on pakendikonteineritesse kokku kuhjatud

 (174)

Jätkuvalt viivad Eesti inimesed pakendikonteineritesse lisaks pakenditele ka kõike muud, valikust ei puudu ehitusprügi, tehnika, mööbel ega toidujäätmed, mis viitab sellele, et oleme ülejäänud Euroopast pakendite sorteerimisel oluliselt maha jäänud.

Eestis pandita pakendite kogumist ja taaskasutusse suunamist korraldavad Eesti Pakendiringlus ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ koostöös Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduga kutsuvad inimesi pakendeid teadlikumalt liigiti koguma ja pakendikonteinereid eesmärgipäraselt kasutama.

Eesti on ülejäänud Euroopast pakendite sortimisel oluliselt maha jäänud ja meil on vaja tegutseda, et muutuda ressursse hoolikamalt kasutavaks riigiks. Pakenditega tegelevad organisatsioonid püüavad teha elanikele liigiti kogumise võimalikult lihtsaks: „Me muudame sortimise juhiseid järjest lihtsamaks, et meie pakendikonteineritesse jõuaks kvaliteetsem materjal. Lisaks proovime leida konteinerile elanike jaoks kõige mugavama asukoha ja ka võimalikult optimaalse tühjendamisaja. Ometi peame tegelema selliste konteineritega, nagu selles galeriis näha,“ sõnas Pakendiringlus OÜ tegevjuht Alder Harkmann.

Seotud lood:

Inimeste hoolimatus ja mitte süvenemine tekitab hämmeldust. „Kui arvata, et näiteks mööbli, pesumasina või WC-poti pakendikonteineri juurde toomine on hea lahendus nendest jäätmetest vabanemiseks, siis seda see ei ole. Teadmatusest või hoolimatusest tekkinud risustamise peab likvideerima keegi teine ning sellise käitumisega annavad inimesed jäätmetest vabanemise kohustuse lihtsalt edasi. Pakendikonteinerid on mõeldud pakendite kogumiseks ringlusse saatmise eesmärgil, mitte tarbetute asjade silma alt ära saamiseks,“ lisas Alder Harkmann.

„Lisaks sellele, et pakendikonteineritesse või nende juurde tuuakse valesid jäätmeid, on ka segaolmejäätmetesse sattuvate pakendite hulk veidi üle 30% – see on väga suur kogus pakendeid, mis ei jõua ringlusesse. Pakend on üldjuhul tehtud materjalist, mida on võimalik ümber töödelda ja uuesti materjalina ringlusse saata – kui see jõuab meieni näiteks toidujäätmetega saastunult, ei ole sellega enam mitte midagi muud teha kui põletada või ladestada,“ rääkis Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) juhatuse liige Kristiina Dreimann.

Milleks üldse pakendeid sortida?

„Kui pakendikonteinerisse jõuavad lapsekärud ja kapsapead, siis on selge, et kvaliteetset materjali sellest enam ei saa. Üleminekul ringmajandusmudelile on esmatähtis, et pakendijäätmed oleksid kvaliteediga, mis võimaldab nende ümbertöötlemist. Selle eelduseks on võimalikult puhta materjali liigiti kogumine,“ rääkis Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

„Seega on äärmiselt oluline tõsta elanike teadlikkust ja selgitada, kuidas õigesti liigiti koguda. Samas tuleb mõelda ja ka tegutseda selles suunas, et pakendikonteinerid oleksid hästi ligipääsetavates kohtades ja neid oleks piisavalt.“

„On oluline, et Eesti inimesed koguksid rohkem jäätmeid liigiti, sest jäätmete liigiti kogumine on eeldus, et materjale on võimalik ringlusesse võtta. Samuti peame silmas pidama Euroopa Liidu liikmesriigina võetud kohustust võtta 2025. aastaks ringlusse vähemalt 65% pakenditest ja 2030. aastaks vähemalt 70%,“ sõnas Pakendiringlus OÜ tegevjuht Alder Harkmann.

Euroopa Liit on seadnud jäätmete taaskasutamisele sihtarvud, mille kohaselt tuleb aastaks 2020 korduskasutada ja/või materjalina ringlusse võtta 50% segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberis ja papist, plastist ja klaasist. Edasi hakkab protsent suurenema sammuga 5 aastat/5 protsenti, teisisõnu aastaks 2025. peab osakaal olema 55% ja 2030. aastaks 60%.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias