Hämarad teod iseteeninduskassades ehk Milliste nippidega inimesed poekaupa pihta panevad

 (148)
Prisma iseteeninduskassa
Foto: Martin Dremljuga

Ameerika ajakiri Atlantic kirjutab iseteeninduskassades toime pandavatest tahtlikest pettustest ning sellest, kui ulatusliku praktikaga USAs tegemist on. Ka Eesti tarbijad on tahtlike pettustega iseteeninduskassas vahele jäänud.

Vargused iseteeninduskassades on Ameerikas nii levinud, et taktikaid, kuidas erinevate kassasüsteemide nõrkusi ära kasutada, õpetatakse valehäbita erinevates internetifoorumites.

Nn banaanitrikk on üks selline. See tähendab sisuliselt kalli toote (näiteks veise sisefilee) kilekotile odava puu- või juurvilja kleebise kleepimist. Iseteeninduskassasse on sisse ehitatud kaal, mis tähendab, et pärast triipkoodi skaneerimist ja kotti tõstmist on kõik korras siis, kui skaneeritud toote kaal läheb kokku selle tegeliku kaaluga. Mis tootega tegemist on, seda kassa kindlaks ei tee.

Kui ostja nihverdab näiteks Illy espresso kohvipurgi skaneerimisest ja paneb selle otse ostukotti, on ka selle „käeosavuse“ jaoks omad inglisekeelsed nimetused olemas. Ka õpetatakse internetis odavate toodete triipkoode eemaldama ja neid millegi kallima peale asemele panema. Veenduma peab samal ajal aga selles, et mõlemad kaubad oleksid identse kaaluga.

Kui tavalised on iseteeninduskassade pettused? Kui lähtuda anonüümsetest online-küsitlustest, siis väga tavalised.

2600 inimesega uuringust selgus, et iga viies on teadlikult iseteeninduskassa abiga poest midagi varastanud.
Seotud lood:

USAs tehti uuring, kus küsitleti 2600 inimest, kellest ligi viiendik kinnitas, et on teadlikult iseteeninduskassa süsteeme ära kasutades poest midagi varastanud. Pooled neist ütlesid, et lollitasid poe kassasüsteeme, sest olid endas väga kindlad pidades turvakontrolli ebatõenäoliseks.

Suurbritannias 2015. aastal tehtud uuringust, milles uuriti klientidele kasutamiseks mõeldud üht miljonit skaneerimispulti (nagu Coopis ja Selveris – toim), mille kogukäive oli aastas 21 miljonit dollarit, selgus, et poodidel jäi skaneerimata toodete eest saamata ligi 1 miljon dollarit. See on pea pool protsenti kogukäibest.

Poetöötajad, keda uuringu tarbeks küsitleti, leidsid, et iseteeninduskassade süsteemid võimaldavad ka neil inimestel, kes muidu ei varastaks, selle peale mõtlema hakata. „Inimesed, kes tavaolukorras ei varastaks, mõtlevad nüüd, et „aga ma saaksin ju 20 asja hulgas 5 asja tasuta poest välja nihverdada“,“ ütles üks jaeketitöötaja. Iseteeninduskassade suurem eesmärk on vähendada tööjõukulusid, kuid uuring näitab, et sellega on loodud hoopis kuritegevust soosiv keskkond.

Iseteeninduskassade suurem eesmärk on vähendada tööjõukulusid, kuid uuring näitab, et sellega on loodud hoopis kuritegevust soosiv keskkond.

Võib-olla pole see sugugi imekspandav, et inimesed varastavad masinalt meelsamini kui päris kassiirilt. „Kõik, kes maksavad poekraami eest iseteeninduskassas rohkem kui pool selle väärtusest, on täielikud idioodid,“ võib lugeda Redditist, kus sel teemal arutatakse.

„Pole mingit moraalset küsimustki varastada poelt, kes sunnib sind kasutama iseteeninduskassat. Nad põhimõtteliselt panevad su ise kassiirina tööle ega anna sulle selle eest raha,“ kõlavad mõned leidlikumad mõttekäigud.

Loe veel

Psühholoog ütleb aga teemat kommenteerides, et paljud sellised vargused pannakse toime mitte vajadusest vaid põnevusest. „Ostlemine võib olla päris igav rutiin. See on üks moodus, kuidas seda rutiini põnevamaks teha. See on omane inimtüüpidele, kellele meeldib võtta riske ja kes otsivad elust pidevat stimulatsiooni,“ ütleb ta.

Rimi: teadlikke vargusi tuleb ette
Rimi sisekommunikatsiooni spetsialist Heleri Tamme sõnul eeldatakse Rimis, et klient ei tule kauplusesse halbade kavatsustega.

„Eks aeg-ajalt tuleb ikka ette olukordi, kus kaalutakse kogemata vale toode. Soovitame klientidel olla iseteeninduskassas tähelepanelikud ning vajadusel paluda klienditeenindaja abi õige toote leidmiseks,“ ütleb Tamme.

Kuid ka Rimil tuleb tunnistada, et aeg-ajalt esineb ka pahatahtlikke maksmata jätmisi. „Jälgime neid regulaarselt ja reageerime vajalike tegevustega. Kauplustes on mitmeid erinevaid turvameetmeid, mis sarnaseid olukordi aitavad tuvastada,“ selgitab Tamme.
Maxima: iseteeninduskassasid poleks, kui need end ei õigustaks
Maxima kaubandusdirektor Marko Põder ütles, et kui iseteeninduskassade kasutamine Maximale niivõrd head tagasisidet ei annaks klientide kasutusmugavuse poolelt ja näitaks hoopis arvukaid kelmuseid, siis kett loobuks nende kasutamisest.

"Vähemalt iga kolmas meie kaupluse külastaja kasutab iseteeninduskassat, mistõttu jätkame investeeringuid kauplustes iseteeninduskassade paigaldamisse," ütles Põder.

Klientide ostuprotsesse jälgivad Maximas iseteeninduskassade juures konsultandid, kes viitavad kliendile kui viimasel on jäänud korvi kaalumata või kassast läbi löömata kaupu.

Käesoleva aasta lõpuks plaanib Maxima 60% kauplustest varustatada iseteeninduskassadega.
Target
Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias