Sotsiaalministeeriumis valminud analüüs, mis soovitab hambaravi hüvitisest huvitatud patsientidel jätkuvalt mitte lubada oma äranägemise järgi endale hambaarsti valida, on kurb, kuid ootuspärane, leiab uus Eesti Hambaarstide Liidu president dr Piret Väli.
Käesoleva aasta kevadel leppis valitsuskoalitsioon kokku, et täiskasvanute hambaravihüvitis muudetakse patsiendiga kaasaskäivaks. Seda plaani on toetanud tekkinud olukorras ka opositsioonijuhterakond.
Tallinnas ei saa kuni 2/3 patsientidest oma eelistatud hambaarsti juures hüvitist kasutada ja 2018. aastast on Tervise Arengu Instituudi andmetel enam kui 15-aastaste patsientide ravivisiitide arv olnud hoopis languses – ministeerium näitab petlikult oma analüüsis visiitide arvu kuni 2017. aastani, mil hüvitis kehtima hakkas.
Ministeeriumi väited, et üleriigiline Haigekassa piirhindadega hüvitis kaitseb patsienti Tallinna kesklinna üürikulude vastu ei ole õige- rendikulud moodustavad mõne protsendi kliiniku ülalpidamise kulust - ent 50-60% on hambaarstide, õdede ja hügienistide palgakulu, lisanduvad investeeringud ja arendustegevus.
„Paraku on Sotsiaalministeerium soov taas patsientidele vastutöötada ootuspärane. Kõikidel kevadest saadik toimunud kohtumistel hambaarstidega on ametnikud hoidnud seisukohta, et nad ei usu patsiendi suutlikkusesse endale arsti valida või selle positiivsesse mõjusse hambaravi sektori arengusse. See on ideoloogiline hoiak, mis teeb ametniku pimedaks igasuguste argumentide suhtes ja hävitab dialoogi. Mitte ühelegi oma ettepanekule ja argumendile, mida oleme kirjalikult esitanud ministeeriumile kümnete lehekülgede kaupa, pole me vastust saanud. Eesti 1500 hambaarsti ja nende esindusorganid peavad kogunema erakorralisele arutelule, sest perspektiivitunne kaob sellise dialoogi suhtes ära,“ ütles Väli.
Eesti hambaravi on objektiivsetelt näitajatelt Euroopa tipus. Hambaarstide arvult 100 000 elaniku kohta on Eesti Euroopa Liidus esikolmikus, ravivisiitide arvult samuti üle keskmise - seda ka OECD jõukate liikmesriikide arvestuses.
Miks ministeerium soovib viimase 15 aastaga väljaarenenud ja hästi investeeritud, motiveeritud arstkonna toel tekkinud ravivaldkonda ainult ideoloogiliste hoiakute tõttu lammutada, jääb arusaamatuks.
„Iga neljas arst Eestis on hambaarst. Eesti arstid, kes on aastaid panustanud enda harimisse, kaasaegsete, tehnoloogiliste ja patsientide maksimaalselt heade ravitulemustele orienteeritud praksiste väljaarendamisele, väärivad dialoogi ja lahenduste otsimist. Meie üleskutse poliitikutele on lõpetada toimiva ravivaldkonna riigistamine ja lõhkumine – nii võidate enda lauale juurde sarnased probleemid ülejäänud riikliku tervishoiu rahastamisega, kaotate kvaliteedist, arstkonnas ja kõige rohkem kaotavad patsiendid, nii Tallinnas kui mujal üle kogu Eesti,“ lõpetas Väli.
Hambaarstidele jääb mulje, et ametkond on kliinikuid piiravate teenuslepingute pealesurumisega teadlikult valinud tee, mis võimaldab hüvitist saada vaid valitud teenusepakkujate juures ning piirata hüvitisele ligipääsevate patsientide arvu, sest see hoiab kokku raha, kui kõik patsiendid hüvitisest osa ei saa.
Viimased Tervise Arengu Instituudi andmed näitavad, et õnnestunult – visiitide arv 2018. aastal vähenes. Seda loogikat – et vildakas regulatsioon sündis tagurpidi – olemasoleva raha pealt leiutati raamistik ja piirangud selle jagamiseks – möönavad ka mitmed asjaosalised.
