Hirmutavad ohud, mida peidavad endas veekeskuste populaarsed mullivannid

 (56)
ARIGATO
Foto: Teet Malsroos, Õhtuleht

Ameerika tarbijatestide ajakiri Consumer Reports avaldab ohud, mida kujutavad endast mullivannid meie tervisele ning mida peaksime teadma neisse minnes.

Pole midagi paremat kui pärast jõusaali mullivannis liguneda, eks? Kloor ja teised desinfektandid, mis on mõeldud bakterite tapmiseks, surevad soojas vees ehk mullivannis palju kiiremini kui tavalises basseinis.

See omakorda tähendab, et kui istud mullivanni, siis ei istu sa mitte kloori poolt puhastatud sooja vette vaid sinuga koos on vannis seal käinud või seal samal ajal viibivate inimeste bakterid.

Bakteriaalne nakkushaigus - mullivannist saadav sügelus, tekitab kublad ja sügeluse, aga ka mädaga täidetud vistrikud. Tavaliselt läheb lööve iseenesest ära mõne päevaga, kuid võib mõningatel juhtudel vajada ka meditsiinilist tähelepanu.

Kuid mullivannist võib saada ka hingamisteede haigusi - näiteks nn leegionäri haiguse, mis väljendub kopsupõletikuna. See on tõenäolisem variant siseruumides asuvates mullivannides, mille kohal on õhuliikumine limiteeritud.

Nutikas on vahetada oma ujumisriided ning käia duši all kohe pärast seda, kui väljud mullivannist. Pese kindlasti ka oma ujumisriideid. Eemalda kindlasti kontaktläätsed. Läätse kandjatele võib mullivann tuua veel eriti ebameeldiva külalise - Acanthamoeba keratitis - bakter, millest tekkiv infektsioon võib kahjustada nägemist kuni viia täieliku nägemise kaotamiseni.

Kui sul on kõrge vererõhk ja sinu arst on soovitanud sul hoiduda raskest treeningust, siis võib olla nutikas hoiduda ka kuumaveevannidest ja mullivannidest.

Sinu vererõhk võib neis väga kiirelt tõusta. Nii avanevad pindmised veresooned ning kui sul juhtub kusagil mõni kriimustus olema või sinu immuunsus on sel hetkel madal, tea, et mullivann ei ole koht sulle.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias