HKScan suurendas kanaliha tootmist Eestis, kuna nõudlus kasvab jõudsalt

 (6)
Eesti inimene sööb aastas üle 25 kg linnuliha!
Ammoniaagileke Talleggis
Ammoniaagileke TalleggisFoto: Tiit Blaat

Eesti ainus kodumaine linnulihatootja HKScan Estonia taasavas tootmise Saha ja Ülgase broilerifarmides, millega suurendas Talleggi kaubamärgi all turustatava toodangu aastast mahtu seniselt enam kui 20 tuhandelt tonnilt aastas veel 10 protsendi võrra, et tarbimisnõudlusele paremini vastata. Lindudele tänapäevaste kasvatus- ja heaolutingimuste tagamiseks on farmid renoveerimise tulemusel saanud täisautomatiseeritud söötmis- ning kliimasüsteemid, mida saab distantsilt jälgida ja juhtida.

HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere sõnul on linnuliha tarbimine aasta-aastalt suurenenud ning selle tulemusel on ka Talleggi toodangu maht 10 aasta jooksul paisunud enam kui kolmandiku võrra. „Linnuliha osakaal Eesti inimeste söögilaual on kindlalt kasvanud. Viimase 10 aastaga on linnuliha tarbimise kogused inimese kohta suurenenud 25 protsenti. Mullu söödi linnuliha aastas inimese kohta 26,8 kilogrammi,“ selgitas Mere.

„Tootmismahtude suurendamisega vastame kasvavale nõudlusele, et aina suurema osa kogu tarbitavast linnulihast Eestis moodustaks kodumaine toodang. Vähem oluline ei ole ka see, et Talleggi kanad kasvavad kõik eestimaisel turbapinnasel ning söövad kohalikust viljast valminud sööta,” lisas Mere.

Seotud lood:

Värskelt renoveeritud farmikompleksid on nüüdsest täielikult automatiseeritud, nagu ka enamik teisi Talleggi broilerifarme – ventilatsioon, söötmine, jootmine, küte ja valgus on kõik distantsilt juhitav. Hoonete soojustamise tulemusel on võimalik hoida lindlates ideaalset mikrokliimat. Lindude heaolu silmas pidades on väga oluline, et ööpäevaringselt oleks tagatud suleliste arengule sobiv temperatuur, õhuniiskus ja ventilatsioon ning ka toit ja puhas vesi. Kõik see võimaldab kuuest hoonest koosnevat kahte farmikompleksi talitada vaid ühel inimesel.

”Oleme kõik viimaste aastate investeeringud teinud muu hulgas eesmärgiga vähendada oma keskkonnajälge. Saha ja Ülgase enamikus kanafarmides vahetasime senise valgustuse energiasäästlikuma ja keskkonnasõbralikuma LED-valgustuse vastu, soojustasime kõik hooned ning viisime abiruumide ja olmevee kütte üle gaasiküttele,” selgitas Mere.

Saha ja Ülgase broilerifarmide investeeringumaksumus oli kokku 0,7 miljonit eurot.

Talleggi kõikides lindlates peetakse linde vabalt ehk kanabroileritel on võimalus hoonetes vabalt ringi liikuda. Linde söödetakse puhta joogivee ja eestimaisest teraviljast söödaga. Lindude menüüst puuduvad antibiootikumid ja kasvustimulaatorid.

Euroopa Liidus on juba üle kahekümne aasta keelatud hormoonide kasutamine loomade ja kodulindude kasvu stimuleerimiseks. Antibiootikumide kasutamine on ELi looma- ja linnukasvatuses lubatud vaid ravi eesmärgil ja ainult veterinaararsti ettekirjutuse alusel. Veterinaar- ja toiduamet tunnustas eelmise aasta kevadel Talleggi linnukasvatust ilma antibiootikumideta kasvatatud kanade süsteemi loomise eest. See tähendab, et oleme linnulihatootjana astunud sammu seadustest edasi ning anname tarbijatele lisagarantii, et Talleggi kanabroilereid ei ole nende eluea jooksul kordagi ravitud antibiootikumidega.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias