Jaeketid: Eesti inimene suhtub iseteeninduskassasse veel veidi umbusklikult

 (87)
Iseteeninduskassad
Foto: Madis Veltman

Eesti suuremad jaeketid, mis on iseteeninduskassad kasutusele võtnud, kinnitavad, et nutikassad on vastu võetud positiivselt - keskmiselt neljandik inimestest eelistab kaupa ise skännida. Samas võtab suurel osal ostjatest uute kassadega harjumine veel aega.

Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaseriku sõnul moodustab iseteeninduskassade osa iga kuuga üha suurema osa poodide igapäevasest käibest.

"Kasutajateks on kõik inimesed. Mingit eraldi gruppi selgelt välja ei joonistu. Oleme täheldanud, et enamus meie püsiklientidest on aru saanud, et Selveekspress (Selveri iseteeninduskassade süsteem - toim) on väga mugav teenus, millega saab enda ostu mugavalt ja kiirelt sooritatud," ütles ta.

Vaserik tõdeb, et nagu iga uus asi, vajab ka see harjumus klientide hulgas pisut enam aega. "Meie eesmärgiks ei olegi 100% iseteenindusele üle minna, vaid pakkuda huvilistele alternatiivset ning mugavat teenindust," ütles ta.

Ka Prisma turundusjuht Reigo Rahumäe kinnitas, et iseteeninduskassade populaarsus kasvab jätkuvalt. "On arusaadav, et vanemad inimesed võivad peljata iseteeninduskassa kasutamist, kuid Prisma iseteeninduskassade juures on alati ka klienditeenindaja, kes vajadusel abistab ja kellelt saab ka alati abi paluda.

Seotud lood:

Klienditeenindajate olemasolule viitavad ka kõikide teiste jaekettide esindajad, kes kinnitavad, et ostlejat probleemide puhul hätta ei jäeta.

Coopis saab maksta puldiga ja puldita

Coopi kauplustes sooritatakse nutikassades kommunikatsioonijuhi Martin Miido sõnul keskmiselt üle 20 protsendi ostudest. Esimese iseteeninduskassa avas Coop pea kümme aastat tagasi Tartus Lembitu Konsumis, aga esimesed uue tehnoloogiaga varustatud nutikassad võeti kasutusele möödunud aasta aprillis.

Hetkel on Coopi kauplustes võimalik kasutada kaht tüüpi iseteeninduskassa võimalust: pultidega lahendust, mis sobib suuremate ostude jaoks, ja kiirkassat, millega saab väiksemaid oste kiiremini ise läbi skännida. Tulevikus on plaan pultidel hakata klientidele kuvama personaalseid pakkumisi ja siduda kauba eest tasumine mobiilimaksetega.

"Loomulikult on tegemist uudse tehnoloogiaga ja inimesed vajavad harjumist ning vajadusel ka juhendamist," nentis Miido.

Rimis hakkavad tekkima järjekorrad iseteeninduskassade juures

Rimis on iseteeninduskassad kasutusel olnud nüüd juba enam kui poolteist aastat ja hetkel on on kliendil ise võimalik oma ostudega toimetada 27-s Rimi kaupluses. "Meie kogemus näitab, et kolmandik klientidest eelistab tasuda iseteeninduskassas," kommenteeris Rimi pressiesindaja Katrin Bats.

On ka neid Rimi poode, kus iseteeninduskassa valib võimaluse korral umbes ligi pool ostlejatest. "Suurem kasutusprotsent on siiani olnud Tallinna ja Harjumaa kauplustes, aga teiste piirkondade kasutussagedus on samuti tõusujoones." Batsi sõnul võib sellest järeldada, et inimesed hakkavad iseteeninduskassadega üha enam harjuma.

Bats tõdeb, et ehkki ise oma ostude skännimine on kindlasti kõigile jõukohane, nõuab see tõesti veidi harjumist. "Olukorrad, kus iseteeninduskassad on tühjad, aga tavakassas on pikk järjekord, jäävad üha harvemaks. Pigem võib ette tulla sedagi, et järjekord on iseteeninduskassasse pääsemiseks," ütles Bats.

Maxima soovitab hirmust üle olla ja uut tehnoloogiat proovida

Maxima paigaldas esimese iseteeninduskassa 2014. aastal ja tänaseks saab nutikassaga maksta 26 poes. Maxima Eesti operatsioonidirektori Marko Põderi sõnul on uuendus positiivselt vastu võtnud. "Erinevatel aegadel ja piirkondades jääb iseteeninduskassade kasutajate osakaal vahemikku 20-53 protsenti – kõige värskemalt paigaldatud iseteeninduskassasid kasutab keskmiselt iga viies klient, varem paigaldatuid ehk juba harjumuspäraseid kassasid isegi kuni iga teine ostja."

Põderi sõnul on positiivset mõju avaldanud ka sarnaste maksmisviiside kasutuselevõtt teiste kauplejate poolt, kuna seeläbi muutub taolise makseviisi kasutamine üha laiemaks ja harjumuspärasemaks.

Põder kinnitas, et iseteeninduskassad aitavad järjekordade vähendamisele kaasa ja inimesed hakkavad kassadega vähehaaval harjuma. "Kui rääkida aga osade ostjate teatud ebakindlusest, siis seda tuleb ikka ette seni, kuni inimene ise ei julge kasvõi korra iseteeninduskassas ostude eest tasuda," sõnas ta.

"Julgustuseks oleks ehk paslik vaadelda kaasaaegsete kassade olemasolu poodides samas võtmes nagu uude mobiiltelefoni või televiisorisse – esialgu võib inimene küll pisut pabinasse sattuda uue tehnoloogia ja uute võimalustega silmitsi olles, kuid juba üsna lühikese aja pärast kasutame uut seadet nagu oleksime seda aastaid teinud."

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias