Piirangud linnades on erinevad ja mõnel juhul puudutab see ka bensiinimootoriga sõidukeid, kuid üldiselt võivad kõik Euro 6 nõuetele vastavad diiselmootoriga autod (tüübikinnitus alates 2014. aasta septembrist või kõik uued sõidukid, mis on ostetud alates 2015. aasta septembrist) siseneda igasse Euroopa Liidu linna.

Uued diiselmootoriga autod kohanduvad piirangutega ning senise arendustegevuse tulemusena on neil aina väiksem mõju keskkonnale. Seda on kinnitanud ka mitmed ülemaailmsed uuringud ning ka Riia Tehnikaülikoolis tehtud test, mille kohaselt toodavad uued diiselmootoriga autod 20% vähem heitgaase, kui sama suured bensiinimootoriga autod. Lämmastikoksiidi heitkogused on aga diiselautodes, tänu uutele tehnoloogiatele nagu näiteks diiselmootori heitgaasivedelik Ad Blue ja DPF-filter, bensiiniautodega peaaegu samal tasemel. Seega võivad tänapäevased diiselmootorid vaatamata hirmutavatele pealkirjadele olla hoopiski keskkonnasõbralikumad.

Selleks, et saada senisest olukorrast selge ülevaade ja vaadata tulevikku realistliku pilguga, on Volkswagen kokku kogunud 5 kõige tähtsamat põhimõtet, mida autoomanikud uuest määrusest tähele võiksid panna ning kuidas see neid mõjutab.

1. Madala heitkoguste tasemega tsoonidel (LEZs) on Euroopas erinevad nimed

Kuid need kõik tähistavad alasid, kus kõige saastavamad vanad sõidukid on reguleeritud (diiselmootorid EURO 1, 2, 3 või bensiinimootoriga sõidukid, mis ei kvalifitseeru uutele EURO heitgaasinormidele). Tavaliselt tähendab see, et saastavaimad sõidukid nagu näiteks vanad autod ning raskeveokid, ei saa piirkonda siseneda. Mõnes madala heitkoguste tasemega tsoonis on see lahendatud maksustamisega. Tegelikult pole ka Saksamaa Leipzigi föderaalse halduskohtu otsus keelustada riigi linnadesse diiselautode sissesõit mitte midagi muud kui ülimadala heitkoguse tasemega tsoonide kehtestamine (ULEZs), mis mõjutab kõiki mootorsõidukeid, mitte ainult diisel- ja bensiinimootoriga autosid.

LEZ-tsoone tuntakse ka teiste nimede all: keskkonnatsoonid, Umweltzonen (Saksamaa), Milieuzones (Holland), ZCR ehk Zone à Circulation Restreinte (Prantsusmaa), Lage-emissiezone (Belgia), Clean Air Zones (Inglismaa), Miljøzone (Taani), Miljözon (Rootsi), Lavutslippssone (Norra), ZTL ambiente (Itaalia). Enamikku neist piirkondadest kontrollivad liikluskaamerad, et kontrollida, kas piirkonda sisenev sõiduk sobib kohaliku heitmete eeskirjadega.

Mõnes linnas muutuvad ka piirangud sõltuvalt saaste tasemest. Kui õhukvaliteet mingil põhjusel halveneb, näiteks kõrge õhutemperatuuri või tulekahju korral, on olemas spetsiaalsed hädaolukorra standardid, mis piiravad mitte ainult teatud eurostandardiga autode liikumist, vaid ka lubatud sõidukiirust. Näiteks, 1. juulil 2019 kuulutati Prantsuse kaguosas asuvas linnas Grenoble’is välja saastehoiatus, et piirata kõigi nende sõidukite sisenemist linna, mis ei vasta vähemalt Euro 4 standarditele. Lisaks piirati ka kiirust kuni 70 km/h. Igapäevaselt kehtivad Grenoble’i piirangud raskeveokitele ja väiksematele tarbesõidukitele, kuid reostuse korral kehtivad piirangud ka kergsõidukitele.

2. Piirangutega tsoonid mõjutavad ainult diiselmootoriga sõiduautosid, mis jäävad alla Euro 6 heitenormi.

Lühidalt öelduna pääsevad piirkondadesse autod, millel on Euro 6 ja kõrgematele standarditele vastavad diiselmootorid. Paljud linnapiirkonnad on üle minemas tsoonipiirangutele ja keeldudele, mis kehtivad vanematele ja saastavamatele — nii bensiini- kui diislikütusega — autodele, et julgustada puhtamate autode kasutuselevõttu.

3. Euroopas on vaid üksikuid kohti, mis piiravad teatud kellaaegadel kõikide mootorsõidukite sisenemist linna.

Näiteks on Edinburgh keelanud kogu liikluse iga kuu esimesel pühapäeval ajavahemikul 12.00–17.00. Samal päeval korraldatakse igakuiselt Torinos, Itaalias öko-pühapäeva, mil kõik sõidukid on linnas keelatud. Oma kesklinna on suureks autovabaks tsooniks muutnud ka tudengilinn Groningen Hollandis. See säte puudutab kõigi mootorsõidukite sisenemist kesklinna.

Muud mootorsõidukitega seotud piirangud kehtivad tavaliselt valitud piirkondades nagu kesklinn ja enamasti konkreetsel ajavahemikul, näiteks tipptund või pühad. Londoni piirkonnad Islington ja Hackney plaanivad kehtestada enamiku sõidukite jaoks esmaspäevast reedeni täiendavaid, ajastatud piiranguid. Juurdepääs on piiratud kõigile ajavahemikus 7-10 ja 16-19, välja arvatud ülimadala heitkoguse tasemega sõidukitele, näiteks elektri- ja vesinikautodele ning üksikutele hübriidsõidukite mudelitele. Sarnased eesmärgid on 2030. aastaks püsitanud ka Pariis.

4. Madala heitkoguste tasemega tsooni sisenemiseks peab oma auto registreerima.

Enne reisimist on soovituslik teha kodus veidi uurimistööd — trahvide vältimiseks tuleb oma sõiduk kindlasti registreerida. Mõni riik väljastab selle tarbeks spetsiaalseid kleebiseid, mis tuleb enne riiki sisenemist osta, et võimaldada juurdepääs kindlatele tsoonidele ja teedele.

Mitmesse Prantsusmaa, Austria, Taani, Saksamaa ja Belgia linna sisenemiseks peab ostma spetsiaalse märgi, mida antakse välja autode EURO-standardi alusel ja mis näitab, millistesse piirkondadesse võib siseneda. Enamjaolt jäävad märgid hinnavahemikku 19-40 eurot.

5. Uusi diiselautosid ootab Euroopas sama tulevik, mis bensiinimootoriga autosidki.

Nii praegu kui ka tulevikus on täiesti võimalik omada probleemivabalt diiselmootoriga autot, mis vastab Euroopa heitkoguste standarditele. Hetkel keskenduvad linnad eelkõige saaste vähendamisele, kehtestades kesklinnas piiranguid eelkõige raskeveokitele ning otsides lahendusi keskkonnasõbralikumaks ühistranspordiks. Arvestama peab vaid, et praegustel eeskirjadel ja normidel on kehtivusaeg ning neid muudetakse pidevalt. Praeguse info alusel on uuemate diiselautode positsioon kindel — EURO 6 diiselmootoriga autod saavad sõita üle Euroopa.

Allikad: Volkswagen, Urban Access Regulations