Aktsiisimängude varjus on hindu “korrigeerinud” ka varem. Ja seda mitte alati tarbijale soodsas või riigi poolt oodatavas suunas. Tänavu kevadel meenutas ettevõtluskõrgkooli Mainor maksuõppejõud Janus Paurman Eesti Päevalehele seda, kuidas õlletootjad 2017. aasta aktsiisitõusu varjus ka enda tootehindu tõstsid. Lõpuks jäi kõiges süüdi riik. Õllepudel oleks pidanud kallimaks minema 20 sendi võrra, kuid tegelikult tõusis poodides hind 40 senti. “Sisuliselt pool hinnatõusust läks tegelikult kasumiks,” tõdes Paurman kevadel.
Selle nädala alguses saatis rahandusministeerium välja pressiteate, kus tõdes, et septembris alkoholi aktsiisimäärade langetamise mõju hindadesse enam ei jõudnud. Kivi visati jaekettide viinaaeda. “Arvestades, et seni on madalam aktsiisimäär jõudnud hindadesse umbes poole ulatuses, ootame selle jätkumist. Vastasel juhul suurendaks aktsiisilangus kaupmeeste marginaale,” kirjutas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Kasulik võttis päev enne aktsiisilangust vaatluse alla tagasihoidliku kümnest alkohoolsest joogist koosneva ostukorvi, mille hinnamuutust suve jooksul pingsalt jälgisime. Jookide valim oli küll väike, seega põhjapanevat järeldust teha ei saa, kuid siiski ilmnes see, et hinnad nii palju langenud ei ole, kui aktsiisilangusest oodata võis. Nüüd tõdevad jaeketid, et hinnad enam tunduvalt odavamaks ei lähe.
Rimi: väiksem hinnalangus jäi tootja taha
Rimi ostujuht Margus Amor tõdeb, et toote jaemüügihind on tõepoolest kaupmehe kätes, kuid ministeerium on oma kommentaaris unustanud ära tootja. “Meie saame määrata tootele lõpphinna, ent oleme siiski vahendajad. Meie jaoks on hinna määramisel väga oluline sisend ka sisseostuhind,” räägib ta.
Amor kinnitab, et Rimi on järginud head tava ning langetanud hindu täpselt nii palju kui hankijad võimaldasid. “Kui hankija langetas meile hinda vähem kui aktsiis langes, siis ei kajastu aktsiisilangus ka nende toodetes Rimi riiulitel täies mahus,” selgitab ostujuht.
“On selge, et ka tootja vaatab oma hindu aeg-ajalt üle ning vajadusel neid ka korrigeerib. Aktsiisitõusud aga ka langused on just sellised hetked, mil tootja teeb korrektuure ka oma tooteportfelli hindadele. Arusaadavalt mõjutavad ka tootja hinnastamist nii töötajate üha kasvav palgasurve, kütuse hinnatõus ja muud taolised tegurid, mis muudes ettevõtlusvaldkondades hinnatõusu survestajana jutuks on olnud,” lisab ta.