Kodus veedetud karantiiniaeg ei ole oluliselt vähendanud õnnetusjuhtumite hulka


Kips
Foto on illustratiivne.Foto: Andres Putting

Kui tavapäraselt juhtub keskmiselt veerand õnnetusjuhtumitest kodus viibides ning ligi 35% kodust väljas vaba aega veetes või sportimisel, siis liikumispiirangute tõttu on kodus toimunud õnnetuste osakaal tõusnud ligi 50% juurde. Samas õnnetuste üldarv on jäänud varasemate aastatega sarnasele tasemele, selgub Salva Kindlustuse statistikast.

Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Tiina Velli-Vällik selgitas, et õnnetusjuhtumikindlustuse toote eripära on alati olnud see, et kuigi seda kindlustuskatet võetakse endale või oma lähedastele ning lastele just eelkõige aktiivse eluviisi ja trennide pärast, siis reaalsus on enamasti see, et suurem osa õnnetusjuhtumitest tulenevad süütutest kodustest situatsioonidest.

„Kui vaadata üleüldiselt, siis kõige rohkem õnnetusi on seotud tavapäraste libastumiste ja komistamistega. Ja seda juhtub ikka kõige rohkem kodusel pinnal. Kuna nüüd on ka inimesed rohkem kodus viibinud, siis on see osakaal veelgi rohkem tõusnud,“ märkis Velli-Vällik.

Paraku pole libastumised ja kukkumised alati kõige süütumat laadi, sest, jättes välja surmajuhtumid, nendega kaasnevad tihti ka suuremad kulud. Näiteks on korduvalt tulnud ette juhtumeid, kus redelilt või muul kõrgemalt pinnalt kukkumisega on kaasnenud reieluumurd. Selline vigastus tähendab tihti ka võimetust käia tööl, mille kindlustus siis kompenseerib.

Seotud lood:

Ühe Salva kliendiga toimunud ekstreemsema juhtumi puhul kukkus kannatanu komistamise tagajärjel ligi paari meetri kõrguselt murdes enda selgroolüli. Peale kukkumist tuli aga kannatanul veel mitmeid meetrid roomata, et saaks endale abi kutsuda.

„Kindlasti on koduste õnnetuste hulka suurendanud ka see, et remondi- ja aiatööd on usinamalt ette võetud. Väljend „tegijatel juhtub“ peab siin väga hästi paika,“ lausus Velli-Vällik. „Näiteks võib siin taas tuua igasugused redelitelt ja katustelt kukkumised ja elektritööriistade käsitlemisel tekkinud vigastused. Meelde tuleb juhtum, kus ketassaega töötamisel sai inimene kätte sügavad lõikehaavad koos luumurdude ja kõõluste läbilõikamisega.“

Kolmandik kõikidest Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse juhtumitest toimub alaealistega. Ka siin on palju õnnetusi seotud kukkumistega, kuid spekter on lai ning lõppeb kasvõi endale kuuma supipoti peale tõmbamisega.

Velli-Vällik selgitas, et paraku tähendabki juba sõna „õnnetus“ ootamatut sündmust ning kõige vastu ei saa ennast alati ette valmistada, kuid samas saab siiski mõningate teguritega arvestada. „Kui noored on niigi aktiivsed, siis suveaeg ja koolivaheaeg tähendab, et käiakse veelgi rohkem väljas ning võimalus ennast vigastada on suurem,“ märkis Velli-Vällik.

Kuna suurem osa noorte õnnetusjuhtumitest on seotud mingil moel aktiivsema tegevusega, siis väljendub see enamasti ka vigastuste iseloomus: luumurrud, põrutused, hüppeliigeste rebendid ja välja väänamised. Need on vigastused, mille ravi võib võtta kauem ning võib vajada abivahendeid.

See tähendab, et mõnikord peavad vanemad laste hoolitsemiseks töölt eemale jääma. Siin aitab samuti õnnetusjuhtumikindlustus, mis tagab, et vigastada saanud lapsega töölt eemale jäämise tõttu ei tekiks auku pere eelarvesse.

Traumade puhul makstakse valuraha hüvitist, aga kui õnnetuse tagajärjel tekib püsiv vigastus või tervisehäire, siis lisandub veel püsiva puude hüvitis. Kui õnnetuse tagajärjel satutakse haiglasse, hüvitab ravikulud küll haigekassa, kuid paranemiseks vaja mineva tasulise arstiabi või taastusravikulud katab taaskord õnnetusjuhtumikindlustus.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias