Harjumuste ehitamise kohta on palju head aga ka vasturääkivat kirjandust. Ühed väidavad, et harjumus tekib siis kui midagi teed kuu aega järjest, mõni ütleb, et peab tegema midagi 21 korda, või et piisab juba seitsmest korrast. Et harjumusi tekitada ja seeläbi oma rahaasjad kontrolli alla saada, annab nõu investor Kristi Saare.
Harjumuste ehitamiseks on kõigepealt vaja otsustada, mis on need harjumused, mida ehitama hakata.
Edukas olemise saladuseks on see, et valid piisavalt pisikesed ja hoomatavad sammud, et nende täitmine on jõukohane ja järjepideva tegevuse abil saavad need igapäevaseks ja saad endale üha keerukamaid ülesandeid püstitada. Mis sammud aga astuda, et oma rahaasjad kontrolli alla saada?
1. Võta aega planeerimiseks - Igapäevaelu võtab nii palju aega, tähelepanu ja ajuressurssi, et kui põhimõttelist otsust ei tee, et võtad aega planeerimiseks, siis ega midagi lõppkokkuvõttes ei juhtu ka. Planeerimisel tasub ette panna paika mingid reeglid, siis ei pea sa iga kord kui tekib mingi uus olukord pead murdma, et mida nüüd tegema peaks.
2. Iga kuu alguses istu korraks maha – vaata üle lähiaja plaanid ja kulutused ja eelmise kuu eelarve täitmine. Kas oled kõikide kulutustega rahul või peaksid midagi järgmises kuus üle vaatama? Kuidas õnnestus säästuplaan, kas ületasid ootuseid või ülehindasid vabaks jääva raha hulka? Kui sina ei vaata üle, kuhu sinu raha läheb, siis kes seda veel teada võiks.
3. Suuremate kulutuste planeerimisel pane paika reegel, et kui pikalt pead ostu kaaluma enne tehingusse minemist. Näiteks, et iga 100 euro kohta pead vähemalt päeva mõtlema, enne kui ostuteed. See annab sulle esiteks aega teha paremat taustauuringut, et saada oma raha eest parim toode või leida hoopis mõni asjalik allahindlus, teisalt võib selline jahtumisaeg tekitada selguse, et tegelikult ei olegi seda eset vaja.
4. Jooksvate kulutuste jaoks loo süsteem, mis ei lase rahal näppude vahelt ära pudeneda. Katseta erinevaid nippe – nädalaeelarve, eraldi konto põhikulutuste jaoks, planeeri vähem poeskäike (et ei saaks planeerimata kulutusi teha). Näiteks kasvõi FB #kogumispäeviku grupis on palju näid ideid ja nippe, kuidas igapäevakuludelt kokku hoida.
5. Automatiseeri säästud. Mida vähem pead aega ja energiat rahaasjade planeerimisele kulutama, seda lihtsam on süsteemidest ja reeglitest kinni pidada. Mida rohkem on raha silma all, siis seda suurem on ahvatlus sellega midagi ebamõistlikku teha.
6. Maksa endale esimesena – kui raha laekub säästukontole kohe palgapäeval, siis on see silma alt ära ja ei teki üldse küsimust, et peaksid tegema aktiivse otsuse raha kõrvale panna. Toimib ka selline huvitav lugu, et kuu alguses saab alati rohkem raha säästa kui kuu lõpus, sest mida rohkem raha kontol on, seda rohkem seda ka ära kulub.
7. Vaata regulaarselt üle kõik püsikulud – hinda, kas kasutad teenust edasi ja kas hind ja kulu on ikka seda väärt. Siia alla läheb näiteks see, et korra aastas vaatad üle küttekulud ja mõtled, kas äkki saaks korterit/maja soojustada või kindlustus- ja telefoniarved, et kas konkurendi käest oleks võimalik saada paremat hinda.
8. Tekita finantsdistsipliin. Säästmise puhul on üks päris huvitav nüanss, et kui juba säästud tekivad, siis tekib väga lihtsalt kihk säästetud raha ära kulutada. Tekib tunne, et saad seda endale lubada või hoopis, et oled seda ju väärt. Veidi Facebookis ringi vaadates kuidas teised muudkui reisivad ja asju ostavad tekib ka veidi ilmajäämise hirm. Seega probleemi lahenduse juur ei ole niivõrd matemaatiline vaid hoopis psühholoogiline.
9. Tekita alternatiive raha kulutamisele – kui hakkab igav või ’tahaks midagi head’, siis mis võiks olla selle soovi täitmise asendustegevuseks? Näiteks on alati ootamas hea raamat, mida lugeda või oled mõne lihtsa lemmiksnäki või tasuta ürituse välja otsinud? Igavus on väga hea põhjus raha kulutamiseks ja mida rohkem suudad oma aega tegutsemisega ja nauditavate tegevustega täita, seda vähem on aega raha kulutada.
10. Otsusta, kas on vaja osta – või piisab äkki rentimisest, laenamisest või saab osta hoopis second handist? Tänapäeval on raha kulutamine väga lihtne, ei pea isegi poodi minema vaid paari klikiga saab tellida. Samas näiteks on inimestel juba väga palju asju kodus olemas, mida nad hea meelega laenaksid, palju kraami on inimesed nõus kasvõi ära andma või leiab soodsa hinnaga teise ringi kauplustest.
11. Ära lase kulutustel sissetulekuga sammu pidada – kui said varem väiksemate kulutustega hakkama, siis ei pea kulutusi suurendama lihtsalt seetõttu, et sissetulekud on suurenenud. Kõige mõistlikum on panna paika endale mingi reegel, mida jälgid – näiteks iga sissetuleku suurenemise või ootamatu sissetuleku puhul, paiguta 80% kohe säästudesse ja 20% eest siis luba endale midagi.
12. Ära unusta mängulisust – kui säästmine ja rahaplaneerimine tüütuks ja vaevaliseks muutub, siis kaob ka motivatsioon. On teada, et mängulisus ja vaheeesmärgid aitavad tegutsemist lihtsamaks teha ja tekib kerge hasart, et jõuda järgmisele tasemele või järgmine verstapost kinni püüda. Olen ka ise kirjutanud ebatavalistest finantseesmärkidest, mille eesmärk ongi lihtsalt tuima numbrite vaatamise asemel veidi elulisust finantsidesse tu
