Kreekas elav eestlanna: see, et kreeklased streigivad ja seadustest mööda hiilivad, on nende omapära

 (94)
Kreekas elav eestlanna: see, et kreeklased streigivad ja seadustest mööda hiilivad, on nende omapära
Olga-Annikki Villem.Foto: erakogu

Reisifirma Aurinko reisiesindaja Kreekas Olga-Annikki Villem, kes on Kreekas viimased seitse aastat elanud ning töötanud, rääkis Delfile muljeid kohalikust eluolust ning sellest, kuidas kreeklased tekkinud kriisi näevad ja tõlgendavad.

Olga-Annikki on paikne praegu Rhodose saarel, kuid on Kreekas palju ringi käinud ning töötanud ka mandril ja teistelgi Kreeka saartel. Selle aja jooksul on Kreeka turismisektoris paljugi muutunud. On olnud tõuse ning suuremaid langusi, millest praegu ehk sügavaim on käes ja puudutab üleüldist Kreeka käekäiku. 

Olga-Annikki sõnul võib siin näha osaliselt ka meedia hirmukülvamise vilju. Ta loodab, et see ei tõrju eestlasi eemale vaid hoopis vastupidi - et kuum päike, türkiissinine meri, kreeka vein ja maitsev söök on see, mis rahva ikka ja ka edaspidi kohale tooks.

Sina oled praegu Rhodosel. Kuidas sulle tundub - kui palju elu saartel elust mandril erineb?

Kui mingeid erinevusi välja tuua, siis ehk seda, et saarte elanikud on rahulikumad, kuigi kreeklased on ka üldises plaanis väga rahulikud. Aga saarlastel on oma saare atmosfäär - kõik käib rahulikus tempos. Saarlased on lihtne rahvas. See on umbes samamoodi nagu meil Eestis Saare- ja Hiiumaaga. Saartel tuleb inimeste põhiline sissetulek turismist, mis kestab terve suvehooaja. Nii palju ehk erinebki mandri Kreekast, et kuna saared on suvehooajal turiste täis, on üldiselt kõigil kohalikel ka töökoht ja sissetulek siin olemas.

Seotud lood:

Ebakindlus, mis Kreekas valitseb, on kindlasti närvesööv ja mitte ainult kreeklastele endile. Kui palju on see kandunud väljapoole ning mõjutanud seeläbi turistide arvukust kohapeal?

Eks meedial on siin olnud oma roll, mis on päris palju mõjutustööd teinud. Ehk mitte nii palju eestlaste, aga teiste rahvuste seas küll. Hinnanguliselt võiks öelda, et tänavune kevad ja varasuvi on möödunud aastaga võrreldes turismi 15-20 protsenti kokku kuivatanud. Selle numbri sees on ka kadunud vene turistid. See, mida meedias kirjutatakse, annab kohapeal hästi tunda.

Aga tuleb öelda, et sugugi mitte kõik, mis kirjutatakse, pole tõsi. Ei pea paika, et kohalikud peavad olude sunnil kolima tänavale, hakkama koguma kuivaineid ja varuma bensiini.

Kuigi Kreeka ja kreeklaste peale vihased inimesed seda ilmselt sooviksid?

Võimalik, aga Kreeka lihtinimese seisukohast pole need inimesed ilmselt kunagi olukorrale püüdnud vaadata. Tekkinud olukorras pole midagi must-valget. On vead, mida on teinud poliitikud, on korruptsioon, aga tavainimene ei mõista hetkel, mille eest teda karistatakse, nurka surutakse.

Eesti inimese jaoks on asi üsna must-valge. Kreeklased on end lõhki laenanud, võlgu elanud ja elavad siiamaani teiste kulul.

Ma ei hakkakski kedagi kaitsma. Tagasi vaadates võib ju olla, et liitumine Euroopa Liiduga tekitas poliitikutele pettekujutelma, et raha saab palju ja kõigeks. Tihtipeale ei läinud see raha ka õigesse kohta. Korruptsioon ja kogu süsteem on see, mille otsa tuleb vaadata.

Tavainimesed siiski pole need, kes korruptsioonis süüd kannaksid. Sellega minnakse kaasa, kuna see on nii juurdunud. See ilmneb ka näiteks arsti juurde minnes, kus n-ö letialune raha kindlustab asjade kiiremini ja paremini sujumise. Sellise süsteemi vastu ei saa tavainimene oma jõuga võidelda.

Kreeklased on läbi aegade "ajalugu" teinud ja teevad seda ka nüüd ning tulevikus. See, et nad streigivad, demonstreerivad, hiilivad mööda seadustest jmt - see on selle rahva omapära, mentaliteet ja käib nendega n-ö kaasas. Seda ei saa muuta. Kreeklane on kreeklane.

Ütlesid, et meedial on tugev jõud. Paanikat sa pole täheldanud, aga mida meedia siis korda saata seni on suutnud?

Eile õhtul, kui koju sõitsin, olid mitmed bensiinijaamad suletud. Bensiin oli otsas - läbi müüdud. Meedias tekitati paanikat, et tuleb bensiini varuda. Võib-olla turistidele see nii palju korda ei lähegi - kui bensiin rendiautos otsa saab, siis tegevused sellega ei lõpe. 

Kohaliku eluolu mõjutab see aga palju - järgmine päev on tarvis tööle saada. Ka taksode ja busside omanikes, kes lennujaamadest turiste hotelli sõidutavad, tõid meedia ärevad teated esile mure ja mindigi bensiinijaama sabasse seisma. Inimesed läksidki. Igaks juhuks. 

Saarte puhul pole bensiini otsa saamine olnud aga kunagi seotud ühegi majandusliku või poliitilise kriisiga. Siin on seda ennegi ette tulnud. Lahendus saabub enamasti alati järgmisel päeval ja kõikides jaamades saab jälle kütust osta. Kui bensiin saab otsa, tuleb lihtsalt oodata, et mandrilt seda juurde tuuakse.

Meedial on suur jõud tõepoolest. Piisab ju ka Eestis ühest uudisest, et millegi hind hakkab kallinema ja juba on poes see toode läbi müüdud. On taolised uudised siis Kreekas hetkel sama kaaluga - et justkui põhjust paanikaks pole, aga meedia muudkui torgib, inimesed loevad ja aktiveeruvad?

Jah. Eks see nii kipub minema. Tõsi on aga see, et hetkel ei saa kohalikud päevas pangaautomaadist üle 60 euro välja võtta Kreekas väljastatud pangakaardiga. Turistid saavad seevastu võtta nii palju, kui tahavad. Võib juhtuda, et automaadis ei ole raha. Kui raha ei ole, siis ei saa seda keegi.

Näiteks pühapäeva õhtul ei saanud siin külas, kus mina elan, mitte keegi enam ühestki automaadist raha, aga esmaspäeval oli kõik juba okei. Paanikat seejuures ei tekkinud.

Seadus näeb muidugi ette, et kui automaat on rahast tühi, tuleb see kohe uuesti täita. Igal hetkel pole see aga võimalik. Näiteks saartel.

Mida kreeklased siis tahavad - säilitada euro ja püüda leida lahendus või pöörata kogu täiega selg Euroopale?

Arvamusi on erinevaid. Just rääkisin ühe väga hea sõbraga. Ta ütles, et muidu ei tahaks ta, et Kreeka euroalalt lahkuks, aga kui ta peab rahvahääletusel oma arvamust avaldama, ütleb ta eurole „ei". Tavalise, lihtsa inimese vaatevinklist ei ole tema ju midagi valesti teinud, et Kreeka on sellisesse olukorda sattunud, kus ta täna on. Seetõttu tunneb ka tema, et Euroopa surub neid nurka. Nii eelistavadki mitmed inimesed ühisraha alalt väljuda, et siis vaadata, mis edasi saab.

Samas on mure ja hirm, et mis siis tegelikult juhtuma hakkab, kui euroalast väljutakse. Ja kui on hirm, siis on ka paanika. See sõber seletas on nägemust nii, et eurost väljaminek on justkui "enesetapp". Aga kreeklased on uhke rahvas ja valivad pigem "enesetapu".

Samas olen kuulnud ka seda, et mitte mingil juhul ei soovita eurost loobuda. Üldine meelsus on aga see, et inimesed on väsinud ja soovitakse mistahes lahendust, mis annaks teadmatusele vastuse.

Üldiselt ei soovita eurotsoonist lahkuda, lihtsalt ei soovita leppida selle lõputu õudusega. Euroopa küsib iga korraga rohkem ja rohkem raha ja iga korraga tuleb ka rohkem anda ja nii tekibki kohalikel küsimus, et kaua see kõik kestab.

Eestlased, kes sinna tulevad, vist eriti millegi pärast ei muretse? Peaasi, et oleks rahu ja vaikus, hea ilm...

Jah. Eestlased ei paanitse üldse. Nad tõesti tulevad siia päikest võtma, raha on neil olemas ja kaardiga saavad nad maksta igal pool, kus selleks võimalus on. Siin ei ole sõda, vägivalda, siin ei varastata, siin ei ole ka terrorismi. Kutsuda inimesi üles mitte Kreekasse reisima, pole õige. Kõik on siin endistviisi turistidele hea. 

Sularaha soovitame eestlastel alati kaasa võtta, soovitasime ka varem, sest väiksematesse kreekapärastesse küladesse reisides on alati olnud sularahas maksmine levinum. Mitte küll kõikides kohtades, aga seda võib pidada omamoodi traditsiooniks.

Eestlased tulevad siia puhkama, veini jooma, oliiviõli ja fetajuustu sööma, mis ei kao kuhugi. Ka mitte siis, kui Kreeka eurotsoonist lahkub või valuutat vahetab.

On ka märgata, et selline seisak ja teadmatus kuidagi ka kohapealsetes hindades kajastub? Kas hinnad on tõusnud või langenud?

Ei. Hindadega pole midagi märkimisväärset toimunud. Saartel on bensiini hind alati kallim olnud. Võib olla, et praeguses olukorras, kui see viimse piirini ära ostetakse, et müüjad tõstavad hindu. Suvisel ajal on bensiini hinnad alati enne turistide saabumist veidi tõudnud. Muud hinnad on samad. Restoranides on hinnad nagu ikka.

Milliseid võõrkeeli Rhodosel viimasel ajal aina harvemini kuuleb?

Vene keelt. Vene turistide hulk on oluliselt vähenenud. Neid kuuleb endiselt, aga seda suurt massi, mis oli viimastel aastatel, seda enam pole. Aga kogu kevad on tänavu siin veninud. Tavaliselt on juunis tänavad rahvast täis olnud. Sel aastal on seda massi vähem. Võiks öelda, et seitse aastat tagasi venelasi Rhodosel veel polnud, paar aastat tagasi hakkas neid massiliselt tulema, aga ka teisi rahvusi lisandus. Nüüd on nad jälle kadunud. 

Vähem on ka sakslaseid ja teisi Kesk-Euroopa rahvaid, kes ehk sedasi oma pahameelt kreeklaste vastu väljendavad. Möödunud nädal oli juba keeruline paljudele. Müüginäidud on igal pool madalamad kui tavaliselt. Eks see kõik mõjutab turismi ja järellainena kohalike toidulauda, sest tööd on vähem ja sellega koos ka raha vähem.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias