Kümme uskumatut fakti, mida sa äsja Eestisse laienenud Netflixist ei teadnud

 (16)
Suurimast äpardusest, nimevalikust ja salanippidest!
Kümme uskumatut fakti, mida sa äsja Eestisse laienenud Netflixist ei teadnud
Foto: Getty Images / Scanpix

Miljardeid dollareid ning miljardeid vaadatavuse tunde. Kes või mis ikkagi on nüüd Eestisse laienenud imeloom, voogedastusteenus Netflix ja mida me selle kohta veel ei tea?

1. Kõige esimestele Netflixi tellijatele saadeti eksikombel suures koguses hiina pornot. 1998. aastal, kui Netflix alles müüs ja laenutas välja DVD-sid, sattus õnnetu äparduse tõttu ligi tuhandele tellijale vale saadetis. Ligi tuhat klienti, kes olid koju tellinud DVD president Clintoni tunnistuse andmisest enda seotusest Monica Lewinsky'ga, avastasid plaati mängides, et neile oli saadetud räiget hiinamaist pornot.

2. Netflixi kutsuti algupäraselt Kibble’ks. Kaaluti veel ka Directpix.com, Replay.com ja isegi Luna.com (Luna oli Netflixi kaasasutaja Marc Randolphi koera nimi). Kuniks millegi paremaga (nagu näiteks Netflix) lagedale ei tuldud, nimetati teenus ajutiselt Kibble’ks.

3. Netflixi voogedastuse esimene originaal polnud „House of Cards“ („Kaardimaja“) nagu on laialt levinud arvamuseks. Tegelikkuses tootis Netflix ise 11-minutilise klipi, mida võib pidada Netflixi esimeseks saateks. Klipi eesmärk oli testida erinevaid sisuformaate ning kuidas ja kas teenus neid esitada suudab. Seepärast meenutab klipp vägagi kummalist, abstraktset ja absurdset lühifilmi.

Seotud lood:

4. Netflixi vaadatakse iga kuu globaalselt kümme miljardit tundi. Võrdluseks võib välja tuua, et ühes kolmekümnepäevases kuus on 720 tundi. Ja aastas on 12 kuud… Mõelda vaid, kui palju aega pühendatakse iga kuu ühe voogedastuse programmi vaatamiseks ja mida kõike selle ajaga veel ette saaks võtta.

5. Netflix on vanem kui Google. Arvestades kui asendamatuks on Google meie eludes saanud, ei suuda me tihti hoomata, kaua otsingumootori teenus on saadaval olnud. Seda üllatavam on tõsiasi, et Netflix on tegelikult isegi vanem kui Google (alustas aastal 1997).

6. Netflixi on võimatu petta. Kui Facebook toimib suuresti algoritmi toel, mis arvutab inimese enda meeldimiste ja jagamiste pealt välja, mida edaspidi kasutaja ajajoonele soovitada ja reklaamida, siis Netflixi sel moel ei peta. Isegi, kui reastad teenuses hulga huvisid, näiteks „Sõprade“ sarja, aga tegelikult seda kordagi ei vaata, saab striiming teenus sellest teada ega paku edaspidi välja analoogset sisu.

7. Netflix kavatseb 2016. aastal turundusele kulutada ligi miljard dollarit. Enamus eksperte kahtleb, kas nii võimsal voogedastusteenusel üldse on mingisugust reklaami vaja, kui kõik nagunii teavad, kasutavad ja reklaamivad seda iseeneslikult.

8. Netflix ei väljasta ametlikult vaadatavuse reitinguid, kuid neid on siiski võimalik näha. Teenus hoiab kogu vahendatava sisu eraldiseisvad reitingud enda teada, kuid sellegi poolest on kolmandad osapooled suutnud vaatluse ja vaatajaskonna analüüsi teel vastavaid edetabeleid väljastada. Näiteks on teada, et ligi 11 protsenti tellijatest (enam kui 4,4 miljonit inimest) vaatas „Daredevil“ sarja selle linastumise esimesel üheteistkümnel päeval enam kui „Kaardimaja“ või teisi väga populaarseid sarju.

9. Netflix kulutab igal aastal üle 150 miljoni dollari oma soovitussüsteemide arendamisele. Ettevõte talitab kindla põhimõtte järgi, et iga tellija kulutab keskmiselt kaks minutit otsustamaks, kas sari või film teda huvitab ning vaatamist jätkata. Nende kahe minuti järgi käib Netflix välja ka edasised soovitused igale tellijale.

10. Spoiler'id ehk sarjade ja filmide n-ö äraandjad (promoklipid) on Netflixis kõrgem teadus. Antropoloogil Grant McCrakenil paluti analüüsida, kuidas spoiler'id mõjutavad tellijate vaatamisharjumusi ning selle alusel inimesed jagada erinevatesse sihtgruppidesse. Samuti on ettevõttel eraldi veebileht, et anda spoiler'itele hinnanguid (näiteks „liiga vara ilmunud“, „vana uudis juba“ jne).

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias