Kutseõppur, arendades ettevõtlikkust, saad olla iseenda peremees!


Kutseõppur, arendades ettevõtlikkust, saad olla iseenda peremees!
Ettevõtlusoskuste kutsemeistrivõistlusedFoto: Margit Partei

Täna on töö vorm nii palju muutunud, et tööturule sisenejal on edukaks hakkamasaamiseks vaja lisaks erialastele teadmistele ka ettevõtlusalaseid teadmisi, oskusi ja ettevõtlikku hoiakut. Juuksurite Ühenduse tegevjuht Kertti Viru kirjeldab juuksuritöö näitel, miks iga kutseõppur ka ettevõtlusteadmisi vajab ja kuidas ettevõtlusõpe erialaõppe osaks on muutumas, et tagada noortele nende karjääriteel laialdasemad võimalused.

Juuksurite Ühenduse tegevjuhi Kertti Viru sõnul peaks iga juuksur olema üheaegselt nii kunstnik kui ka ettevõtja - muud moodi pole sellel erialal tema sõnul võimalik edu saavutada. „Inimene, kes tuleb juuksurikooli, soovib eelkõige omandada erialaseid oskusi. See on mõistetav, sest sellest sõltub, kas ta saab kutsetunnistuse või mitte. Kui ta aga salongis tööd alustab, tekivad küsimused: kuidas ma end nähtavaks teen, mis hinda küsin ja kust üldse kliendid leian?" kommenteeris Viru. Siin tulevadki tema sõnul mängu ettevõtlusoskused.

Viru ütleb, et üldiselt on iluteenindaja eriala lõpetanul tööturule sisenedes kaks võimalust: kas kirjutada alla töölepingule või hakata ettevõtjaks. „Esimest võimalust, sõlmida tööleping, on turul suhteliselt vähe. Rohkem pakutakse rendikohta, mis teebki ju noorest juuksurist kohe ettevõtja. Ka sellel, kes alustab oma tööelu lepinguga ei jookse ettevõtlusteadmised mööda külgi maha - juuksur teenib oma palga vastavalt sellele, kui palju ta kliente teenindab ning on väga oluline aru saada, kuidas kliente leida ja teenust hinnastada," põhjendas Viru.

Seotud lood:

Õnneks on viimastel aastatel kutseõppes ettevõtlikkuse arendamisele palju rõhku panema hakatud. „Ettevõtlusõpe sobitub erialaõppega väga hästi. Näiteks saab kooli klienditeeninduse tundidesse integreerida müügitegevuse, tooteõpetuse, raamatupidamise, turunduse, isiklike eesmärkide planeerimise, kliendisuhtluse ja meeskonnatöö organiseerimise, ettevõtte juhtimise ja veel palju muudki. See ennetab ka olukorda, kus tulevane juuksur kutseeksamil kliendile päheõpitud küsimusi esitab juskui halb rahvateatri näitleja, kes teab, mida peab tegema, kuid ei tea, miks," tõi Viru näite.

Tema sõnul on oluline, et ettevõtlusõppe lõimimine kutseõppesse ei oleks ainult ettevõtlusõpetaja roll, vaid seda toetaks ka erialaõpetajad. „Igas aines peaksid olema ka kontakttunnid, kus õpetaja ülesandeks on juhendamine, suunamine ja püstitatud ülesande analüüs. Nii õpivad tudengid lisaks konkreetsele ainele ka enda tegevust analüüsima, eestvedaja rolli võtma ning eri lahendusi katsetama," ütles Viru.

Ettevõtluse õppimine on vajalik ka selleks, et avardada õpilaste silmaringi ning näidata neile, et peale palgatöö on võimalik võtta ka oma eriala edendaja rolli. Viru toob näiteks eriolukorra, mille ajal oli suur osa teenindusasutusi suletud. „Me kõik pidime ju alles hiljuti läbi tegema suure finantskoolituse nimega COVID-19. Need, kes elasid rütmis, et hommikul teenin ja õhtul kulutan, tundsid kindlasti puudust teadmistest, kuidas oma tegemisi paremini organiseerida. Samas andis see hulgaliselt motivatsiooni enda ettevõtlusteadmisi parandada ning nii mõnigi iluteenindaja võis saada tõuke oma senise töö ümber korraldamiseks," sõnas Viru.

Ettevõtlusõppe programmi “Edu ja tegu” ja SA Innove kutsehariduse ettevõtlusõppe suuna eestvedaja Katrin Kivisild:
Ettevõtlusõpe on saanud kutsehariduse loomulikuks osaks. Täna on tööturule sisenejal vaja edukaks hakkamasaamiseks lisaks erialastele teadmistele veel ettevõtlusalaseid oskusi ja ettevõtlikku hoiakut. Eesti kutseharidus on tugev ja jätkusuutlik ainult juhul, kui see on seotud töömaailma ootuste ja trendidega. Me ei oska ennustada millised on uued ametid tööturul kümne aasta pärast, kuid teame, et ükskõik mis ametis kutsekooli lõpetaja tööle hakkab, on tema edu võtmeks kiire kohanemisvõime, kriitiline mõtlemine, võimaluste märkamine ja elluviimine, koostööoskus ning enesejuhtimine. Need ettevõtluspädevused aitavad tal tööturul konkurentsivõimeline olla ja uusi väärtusi luua.
Hea näide sellest, et kutsekoolides väärtustatakse ettevõtlusõpet, on sel aastal esmakordselt toimunud ettevõtlusoskuste võistlus kutsekoolide õppuritele, kus osales 12 meeskonda üle Eesti erinevatest kutsekoolidest ja erinevatelt erialadelt. Paljud kutsekoolid õpetavad ettevõtlust ka läbi Junior Achievement õpilasfirmade tegemise: sel aastal loodi kutsekoolides 54 õpilasfirmat ning rõõm on tõdeda, et ideid neil jagub.
Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames oleme välja töötanud uue mooduli „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“, mis on kõigi õppekavade vundamendiks, kus sisu ja õpitulemused on seotud õppija enda ja keskkonna mõistmisega, valikute analüüsi ja otsustamisega, uue väärtuse loomise ning ühiskonda panustamisega. See üldpädevusi kujundav põhiõpingute moodul rakendub kõikides kutsekoolides hiljemalt 2021. aasta septembris.

„Edu ja Tegu“ on välja töötanud ettevõtluspädevusi ja ettevõtlusteadmisi arendava metoodika koolidele.
Loe lähemalt ettevotlusope.edu.ee

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias