Kütusemüüjad õigustavad püsivaid hindu: hinnad tegid Euroopaga võrreldes viimaste nädalatega suurema languse just Eestis

 (305)
Kütuse hind
Kütuse hind 15.03.2020.Foto: Henri-Kristian Kirsip

Nafta hinna langus maailmaturul on pannud paljud kütusetarbijad õlgu kehitama, kas meil on lisaks juba toimunud langusele veel lisa ootada. Kütusemüüjate sõnul on toimunud langus olnud juba suur ja paraku lisalangust oodata pole.

Kütuse hind langes Kasuliku andmetel viimati 6. märtsil, pärast seda on bensiin 95 hind püsinud 1,299 euro juures liitrist. Diislikütuse eest tuleb enamus tanklates välja käia 1,279 eurot liitri eest.

Ärileht vahendas lugeja pahameelt, kes märkas, et Leedus maksab bensiin 95 1,129 eurot liitri kohta ning liitri diislikütust saab kätte lausa 0.989 euro eest.

„Millal Eestis kütusehinnad langema hakkavad? Või tuuakse välja jälle see igivana vabandus, et selle hinnaga on nii palju ette varutud," kirjutas Ärilehe lugeja täna ning saatis foto Leedu tankla tänahommikustest hindadest.

Märgatav langus toimus ära

Seotud lood:

Vastavalt Euroopa Komisjoni Weekly Oil Bulletini andmetele on 9. märtsi esmaspäeva seisuga olnud ELis kõige suurem kütusehindade langus Eesti tanklates, kus bensiini ja diislikütuse hinnad on langenud vastavalt 7 ja 8 senti liitrist, kinnitas Alexela.

Seoses sagenenud küsimustega kütuse hindade kohta märkis AS Alexela tegevjuht Aivo Adamson, et võrreldes Euroopaga on Eestis kütuse hinnad enim langenud. Ühtlasi tõdes Adamson, et maailmaturuhindadega Eesti hindu kõrvutada ei tasu.

Olerexi logistikajuhi Priit Põlluste sõnul on senine hinnalangus olnud samuti märgatav. „Paar nädalat tagasi maksis mootoribensiin 95 Eesti tanklates 1.389, siis nüüd 1.299. Kuna maailmaturu hinnad on volatiilsed, siis hommikune langus võib õhtuks tagasi pöörata. Maailmaturu hinna langedes muutuvad lähiaegadel ka Eesti tanklates," kinnitas Põlluste.

„Kütusehindade languse osas on oluline mõista, et kindlasti ei saa kütuste jaemüügihinnad langeda protsentuaalselt sama palju kui maailmaturuhind, sest jaemüügihinnast 60 protsenti moodustavad kütuse hinnas siseriiklikud maksud. On tõenäoline, et kütusehinnad langevad Eesti tanklates veel, kuid millal, kui palju, seda ei saa tänases eriolukorras ennustada," toonitas Adamson.

Seis naabritest parem

Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat kinnitas samuti, et võrreldes naabritega on meie seis parem. „Populaarne arvamus, et nafta maailmaturuhind ei jõua piisava kiirusega Eesti kütuse jaehindadesse ning naaberriikides reageerib turg sellele kiiremini, ei pea tegelikult paika," sõnas ta.

„Vaadates EU Oil Bulletini iganädalast hinnavõrdlust, siis kättesaadava viimase kolme nädala info põhjal on Eestis kütusehindasid teiste regiooni riikidega võrreldes palju kiiremini langetatud - diislikütuse puhul on langus olnud 9,6 senti liitri kohta ja mootoribensiini 95 puhul 8,7 senti. Samas näiteks Leedus on hind langenud mõlema kütuseliigi puhul 2,2 senti ja Lätis on hind tarbijatele jäänud sellel perioodil muutumatuks," tõi Raamat näiteks.

Varusid jagub

„Lisaks tuleb arvestada, et detsembris väljastati kommertsladudesse rekordiline kogus kütuseid, mida siiani tanklates tarbijatele müüakse. See aga tähendab, et arvestatav kogus kütust on juba füüsilisel kujul turul olemas ja selle sisseostuhinda tänane hinnalangus täielikult ei mõjuta," rääkis Raamat.

Aastalõpu suur väljastamine oli Raamatu sõnul kantud soovist, et tarbijatele oleks võimalik aasta alguses maksimaalselt soodsa hinnaga kütust müüa - arusaadavalt ei suutnud keegi prognoosida, et kolm kuud hiljem on nafta maailmaturuhind poole võrra langenud.

„Kui vaadata infot kütuse lõpphindade ja maksukomponendi osakaalu kohta, siis saab öelda, et see peegeldab adekvaatselt ka hinnaerinevusi regiooni riikides. Seega on kõigi regiooni kütusemüüjate marginaalid võrreldavad.

Raamat lisas, et Eesti kütusemüüjate kahjuks räägib siin kohaldatav taastuvenergia nõue talvisele diislikütusele - samal ajal, kui Leedus-Lätis võivad tanklad müüja talvel odavamat fossiilset diislikütust, siis Eestis on ka talvisel kütusel kohustuslik taastuvenergia osakaal, mis tõstab sisseostetava kütuse hinda.

„See tähendab, et võrreldes naaberriikide kütusesektoriga on Eesti ettevõtetel vaja veelgi enam oma marginaali vähendada, et püsida karmis hinnakonkurentsis nii siseriiklike konkurentidega kui ka naaberriikide kütusemüüjatega," sõnas Raamat.

Keskendutakse teenuse tagamisele

„Täna, kus kütusemüüjad on elutähtsa teenuse osutajana kohustatud tagama oma tegevuse adekvaatse toimimise ka eriolukorra kontekstis, läheb ettevõtete peafookus sellele, et tagada nii oma töötajate kui ka klientide kaitsmine pandeemia eest," kinnitas õliliidu juht.

Samuti kinnitas seda tegevjuht. „„Oleme täna pööranud kogu tähelepanu Alexelas sellele, et elutähtsa teenuse osutajana oleks tagatud mootorikütuse müük kõikdes Alexela tanklates üle Eesti. Kinnitame, et Eestis on kütuste varustatus tagatud ning tanklates kui ka kütuse terminalides olemas piisav kütusevaru. Samuti toimib igapäevane kogu kütuseturu varustatus kütusega täna nii nagu tavaolukorras," märkis Adamson.

„Lisaks tekitab üldine ebakindlus ja langevad müüginumbrid olukorra, kus kulude-tulude tasakaal kütusemüüjate jaoks on muutunud. Juba on tekkimas ka esimesed tõrked biokütuste tarneahelates ning seega ootab sektor, et riik annaks ettevõtetele paindlikkuse, et tänase kriisisituatsiooni kontekstis oleks võimalik tagada tarbijatele kütuse tarnimine," kirjeldas Raamat.

Kütuseturgu reguleeriv seadusandlus näeb Raamatu sõnul ette märkimisväärseid trahvimäärasid, kui kütusemüüjad ei suuda tagada biokütuste osakaalu müüdavas kütuses. „Loodame, et riik saab siin tulla ettevõtetele vastu ning vaadata need kohustused eriolukorra kontekstis üle," oli ta lootusrikas.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias