KUULA SAADET | „Soraineni sagedus”: Ravimeid ei tohiks määrata keskmise inimese järgi – see aeg on möödas. Tulevik on personaalmeditsiini päralt

 (6)
KUULA SAADET | „Soraineni sagedus”: Ravimeid ei tohiks määrata keskmise inimese järgi – see aeg on möödas. Tulevik on personaalmeditsiini päralt
Lili MilaniFoto: Advokaadibüroo Sorainen

„Väga paljud sagedased haigused on suuresti seotud geenidega. Kuidas saaksime seda infot kasutama hakata meditsiinis, et haiguste tekkimist edasi lükata või päris ära hoida? See on praegu personaalmeditsiinist rääkides peamine eesmärk. Lisaks sellele, et ravi oleks sobitatud inimese geneetikaga,“ arutleb geeniteadlane ja Eesti Geenivaramu juhtivteadur Lili Milani podcast’is „Soraineni sagedus”

Tänu 2000. aastal professor Andres Metspalu visiooni järgi ja eestvedamisel alustatud tööle geeniuuringute vallas on Eesti maailmas viie edasijõudnuima riigi seas koos Ühendkuningriigi, USA, Soome ja Islandiga. Nüüd ei tohi seisma jääda. Teistelt riikidelt on meil eelkõige õppida avaliku ja erasektori koostöö kohta. Siin on meil liiga vähe häid näiteid. Ravimifirmad ja meditsiiniseadmete tootjad on koostööst huvitatud – geneetika annab väga palju juurde nii haigusriskide arvutamisel kui ka ravimite määramisel, et muuta meditsiini täpsemaks. Nii sünnivad head ravimid.

„Kõige tähtsam on arstid kaasa saada. Geneetika on haiguste ennetamises üks tugev töövahend. Praegu me justkui ennustame vihma alles siis, kui juba tibutab,“ lisab geeniteadlane.

Seotud lood:

Samal ajal kui geeniteadlased toimetavad järjest geeniinfo kogumise ja uuringute kallal, jääb meil vajaka terviseandmete kasutamist tervikuna reguleerivast seadusandlusest.

„Meil on tervise infosüsteem, mille vastutav töötleja on sotsiaalministeerium. Neil on võimalused andmetega midagi peale hakata. Kuidas aga oleks võimalik neid andmeid kasutada ennetavaks meditsiiniks (sh personaalmeditsiiniks)? Siin on meil seadustes suur lünk,“ osutab õiguslikule probleemile Soraineni vandeadvokaat Lise-Lotte Lääne.

„Isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR annab küll võimaluse terviseandmete töötlemiseks, aga tervishoiuteenuste korraldamise seadus, mis sätestab ennetava meditsiini elluviimise võimalused, ütleb põhimõtteliselt, et ennetavat meditsiini võivad reeglina teostada ainult kooliarstid ja perearstid. Tervise infosüsteem on täis tohutult andmeid, mida saaks kasutada, kuid õiguslikku alust ennetava meditsiini raames eriarstidel nende andmete rakendamiseks ei ole. See on poliitilise tahte küsimus,“ lisab advokaat.

Personaalmeditsiini rahastamisest rääkides tuleb kahjuks ka tõdeda, et kuigi valitsus tõstis teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKPst, pole teada, kas ja kui suur osa sellest lisandunud 56 miljonist läheb personaalmeditsiini arendamiseks.

Kuula saadet Delfi Taskust


Samal teemal jätkub arutelu Soraineni tervishoiu veebiseminaril 18. novembril kell 9–12. Lisainfot veebiseminari kohta leiab SIIT

„Soraineni sagedus” on advokaadibüroo Sorainen podcast, kus juristid Oliver Ämarik ja Mario Sõrm intervjueerivad põnevaid saatekülalisi. Sel korral avasid personaalmeditsiiniga seotud sõlmküsimusi geeniteadlane Lili Milani ja vandeadvokaat Lise-Lotte Lääne, kes juhib Sorainenis meditsiini ja tervishoiu valdkonda.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias