Loe, milliste trikkidega saab tarbijatele ajupesu teha

 (2)
Loe, milliste trikkidega saab tarbijatele ajupesu teha
Foto: Scanpix

Teadlased on järeldanud, et tarbija valib suure tõenäosusega kahest võimalikust analoogsest tootest just selle kallihinnalisema, sest usub oma alateadvuses selle eranditult kõrgemasse väärtusesse või paremasse kvaliteeti. See annab aga jaemüüjatele ning turustajatele mitmeid võimalusi tarbijaga manipuleerimiseks.

Business Insider selgitab, kuidas käitub tavaline tarbija kallima ja odavama toote vahel valides.

Inimaju kavalad keerdkäigud mõjutavad tarbijakäitumist

Üle kuuekümne aasta on turunduse valdkonna inimesed olnud veendunud, et iga toote tõeline väärtus ja luksuslikkus on tegelikult inimese mõttetöö vili. Juba 1949. aastal avaldatud uuringus leiti, et naiste sukkpükste müüginumbrid tõusid hüppeliselt, kui jaemüüjad tõstsid hinda ühe dollari pealt 1,15$-le. Müük kasvas, sest tarbijad järeldasid, et kõrgem hind tähendab kõrgemat kvaliteeti.

Selgus, et kui toote hinda tõsta, järeldab aju, et suurema summa eest saab toodet rohkem või kvaliteetsemat. Tegu on keerukate protsessidega aju piirkonnas, mis saadab ülejäänud mõtlemiskeskusele signaale rahulolust või naudingust teatud valikute langetamisel. Ostes kallima toote, käivituvad ajus protsessid, mis ütlevad sulle, et just see toode on odavamatest parem, kui mitte parim.

Seotud lood:

Kallihinnaliseks sildistatud söök ning jook maitses paremini

Katse käigus pakuti inimestele erinevas hinnaklassis viit veini, et välja selgitada, kas kallim vein on tõepoolest maitsvam kui odavamad.

Tarbijatel paluti iga proovitud veini maitsvuse alusel hinnata ning seejärel seati need paremusjärjestusse. Mida aga katsealused ei teadnud, oli see, et tegelikult oli degusteerimisel viie asemel kolm veini ning kahte neist maitsti kahel korral, kuid erineva hinnasildi all (näiteks veini A pakuti kord 10-dollari sildi, kord 90-dollari märgistuse all). Tulemus? Katsealused hindasid kallihinnalisena esitletud veini tuntavalt kõrgemalt, kui täpselt sama toodet madalama hinnasildiga.

Samasugune tulemus ilmnes, kui kahel grupil inimestel paluti einestada täpselt samas itaaliapärases buffet’s, kuid esimeselt grupilt kasseeriti eine eest tasu 4 dollarit ning teistelt topeltsumma 8 dollarit. Hiljem, kui katsealustelt uuriti, kuidas nad toidukorraga rahule jäid, hindasid 8 dollarit maksnud inimesed Rootsi lauda lausa 11% kõrgemalt, kui need, kes maksid poole vähem. Samas ei mõjutanud makstud summa seda, kui palju inimesed endale taldrikutele toitu tõstsid.

Tarbijate kinnisideeline põhimõte on „saad seda, mille eest maksad“

Kui tihti kuuleme inimesi teineteist manitsevat, et „mis sa selle hinna eest lootsid siis saada“, „saad seda, mille eest maksid“ jne? Kõige enam järgivad tarbijad seda mõttekäiku juhtudel, kui nad on valinud kahest võimalikust odavama toote ning see on katki või rikki läinud. Ka see on üks tarbija psühholoogia paradokse, et inimesed pööravad odavamate toodete puhul peaaegu alati rohkem tähelepanu juhtudele, kui selle ostmisega kaasneb negatiivne tagajärg ning ignoreerivad oma peas neid kordi, kui odav toode kestab kaua ja töökindlana.

Kaubale annab väärtuse selle õige esitlemine

Kaks hollandlasest tüngasaate tegijat osalesid kokandussaates ning esitlesid seal McDondald’s-i menüüst võetud eineid uhke serveeringuga ning orgaanilise toiduna. Kuna saateosalejad ei teadnud, et tegu on tuntud kiirtoidurestorani „rämpstoiduga“ iseloomustasid nad proovitut kui värsket, rikkalikku ning maitsvat einet. Nende ettekujutus toidust oli mõjutatud selle väljanägemisest ning esitlusest, mitte tegelikust kvaliteedist ja maitseomadustest.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias